Sündmused
Euroopa Animatsiooniauhindade Assotsiatsioon annab lisaks Emile Awardsidele üle ka Lotte Reinigeri nimelise elutööauhinna.
Sellega austatakse Euroopa animatsiooni juhtfiguure. Lotte Reiniger oli režissöör ning siluetianimatsiooni vaieldamatu pioneer.
Selle aasta Lotte Reinigeri elutööauhind läks animaatorile, eksperimentaalfilmide tegijale, feminismi aktivistile ja õpetajale tunnustamaks tema väljapaistvat eluaegset panust animatsioonikunstile.
Selle pälvis endises Tšehhoslovakkias sündinud ning 60-ndate alguses sealt perega Austriasse põgenenud ning hiljem Inglismaale elama asunud Vera Neubauer. Teda seostatakse Briti teise laine animatsiooniga. Tema elukogemused põgenikuna ja isiklikud tunded sünni, surma, väärkohtlemise vastu on inspireerinud tegema filme naiseks olemise, mütoloogia ja eksistentsialismi teemadel. Ta on oma loomingus alati olnud proaktiivne ning ülemvõimu kehtestamise vastane.
Auhinna andsid üle Kerdi Oengo Euroopa Animatsiooniauhinna Assotsiatsiooni juhatuse liige ning Priit Pärn kui 2024. aasta Lotte Reinigeri elutööauhinna kavaler.
Rohkem infot siin: https://animationawards.eu/lotte-reiniger-lifetime-achievement-award-2025/
16. novembril 2025.a. toimus Tallinnas Sõpruse kinos Emile Awards 2025 gala, kus anti üle selle aasta Euroopa Animatsiooniauhinna Assotsiatsiooni auhinnad animafilmide tegijatele.
Euroopa Animatsiooniauhindade Assotsiatsioon annab välja Emile Awards auhinda, millega väärtustatakse animafilmide tegijaid, sealhulgas stsenariste, režissööre, kunstnikke, heliloojaid ja helikujundajaid ning animaatoreid. Eraldi auhind on ka ekrperimentaal- ja tudengifilmide tegijatele.
Samuti toimus sama ürituse raames 15. novembril 2025.a. PÖFF SHORTS Industry raames paneeldiskussion teemal: Short Films, Shared Struggles: A Pan-European Exchange.
Vestlust modereeris EAA juhatuse liige Anna Zača (Läti, režissöör) ja teised panelistid olid Vassilis Karamitsanis (EAA president, Kreeka, animafilmide festivali Animasyros IFF president)ning teised EAA juhatuse liikmed: Carolina López Caballero (Hispaania, Animac FF, kunstiline juht), Kerdi Oengo (Eesti, Nukufilm, produtsent), Holger Lang (Austria, produtsemt, Under_the_Radar festivali director) Mariam Kandelaki (Gruusia, Animmatsiooniliit).
Täpsemat informatsiooni saab siit: https://animationawards.eu/emile-awards-2025/
Selleaastased Emile Awards võitjad olid:
Täipikkade animafilmide kategoorias:
Flow – Parim muusikaline kujundus, Parim kunstnikutöö, Parimatest parim
Sultana’s Dream – Parim animatsioon
Pelikan Blue – Parim stsenaarium
Võitjad lühianimafilmide kategoorias olid:
Joko – Parim kunstnikutöö
Winter – Parim muusikaline kujundus
Wander to Wonder – Parim animatsioon
Peargarden – Parim tudengifilm
I Died in Irpin – Parimatest parim
Lisaks veel faktina, et parima animatsiooni kategoorias oli nominendiks ja Millie Yenkeni EKA’s valminud film “Idakaare vihm” (“The Eastern Rain”)
ANIMATSIOON x LOOMINGULINE ENESEVÄLJENDUS x FILMIÕHTUD
Narva Animapäevad on esmakordne animatsioonifestival, mis kätkeb endas õpitubasid, filmide linastumist kinosaalis ning tegusat koosveedetud aega kaunis Narva Kreenholmi hoones (kunstiresidentuuris NART).
Meie eesmärk on tuua koostöös Eesti Animatsiooni Liiduga kokku eesti, vene ja inglise keelt kõnelevad noored ning pakkuda võimalust tutvuda animafilmi loominguga kultuurideüleselt. Lisaks loome õpitubades professionaalide käe all uusi filme ning analüüsime tunnustatud autorite loomingut.
Kui vanust on 16+ ja soov end loominguliselt (ning vabalt) teostada – siis pane end kirja siin: https://forms.gle/
Õpitoad:
Ümarnukkfilm (karkassiga tegelase meisterdamine ja animeerimine)
Kihiti-lõike animatsioon (plastiliini kihiti lõikumine)
Lamenukkfilm (paberist tegelaste meisterdamine ja animeerimine)
Filmimaailma aitab sukelduda:
Eha Vari näituse avamine + vestlus filmi autoriga
Anima Sound – pidu Andrej Treumoviga
Live muusika koos Analogue Quattroga
Laia valiku animafilmidega tutvumine
Hea tuju tekitajad:
Õhtune saun ja lõimumine
Hommikune kohv & kohvik
Asukoht: Narva Kunstiresidentuur, Joala 18, 20103, Narva, Eesti.
Üritus on tasuta!
Küsimuste korral kirjuta meile otse või võta ühendust narvaanimapaevad@gmail.com.
Õpitube viivad läbi: Helen Unt, Ethan Barretto.
Narva Animapäevi korraldavad: Eesti Animatsiooni Liit, FUFF – Finno-Ugric Film Festival. Narva Animapäevi toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvakultuuri Keskus, NART, Kultuuriministeerium.
24. ja 25. aprillil 2023 on kinos Sõprus ainulaadne võimalus vaadata 1980.–1990. aastatel valminud animafilme suurelt ekraanilt. 24. aprillil linastuvad Peep Pedmansoni filmid, 25. aprillil Heiki Ernitsa filmid.
Esmaspäeval, 24. aprillil linastuvad Peep Pedmansoni värskelt digiteeritud animafilmid “Reisikiri” (1989), “Kilpkonnade lõppmäng” (1990), “Eesel heliredelil” (1993), “Just märried” (1998).
Teisipäeval, 25. aprillil linastuvad 35 mm filmilindilt Heiki Ernitsa esimesed animafilmid.
1981 kogumik “1+1+1” (Heiki Ernits “Kohtamine”, Valter Uusberg “Tänav” ja Mati Kütt “Monument”)
1989 kogumik “Elu ja surm” (Leho Mägedi “Kõrb”, Andres Mänd “Pärandus” ja Olav Villmann “Elu ja surm”)
1990 kogumik “3×1” (Hillar Mets “Idee”, Heiki Ernits “Ja nii igal issanda aastal” ja Aarne Vasar “Me lendame”)
1991 “Ärasõit”
Filmidele järgnevad vestlused autoritega.
Juku animaõhtud on Animatsiooni Liidu sündmustesari, mille eesmärgiks on väärtustada animapärandit ning tuua kokku valdkonna vanameistrid ja noored autorid ning huvilised. Oma nime on õhtud saanud Eesti esimese animafilmi „Kutsu-Juku seiklusi“ järgi ning viitab mõtteliselt selle traditsioonidele. Juku animaõhtute avasündmus toimus rahvusvahelisel animapäeval 28.10.2022 kinos Artis.
Animaõhtute toimumist toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Filmi Instituut.
Juku animaõhtud jätkavad Animatsiooni Liidu hea traditsiooniga korraldada sündmusi, mille eesmärgiks on väärtustada animapärandit ning tuua kokku valdkonna vanameistrid ja noored autorid ning huvilised. Oma nime on õhtud saanud eesti esimese animafilmi „Kutsu-Juku seiklusi“ järgi ning viitab mõtteliselt selle traditsioonidele.
Juku animaõhtute avasündmusel 28. oktoobril tähistame rahvusvahelist animapäeva. Sel päeval aastal 1892 esitles Charles-Émile Reynaud Pariisis enda leiutet optilist teatrit, Théâtre Optique. See oli masinavärk, mille abil projekteeriti animeeritud pilt seinale. Reynaud muutis näitamisel käsitsi filmi kiirust ning kordas mingeid osi, et tekiks visuaalne lugu, mis võis kesta üle 10 minuti. Aastast 2002 on seda päeva tähistatud rahvusvaheliselt, et seda algusaega mäletada ning animatsiooni esile tõsta.
14.00 EKA auditooriumis tootmises olevate projektide tutvustus.
Oodatud on laiem huviliste ring ja animatudengid, kes saavad piiluda, kuidas mitmed noored autorid on oma esimeste filmide tootmiseni jõudnud ja mis faasis nad hetkel on ning missugused on mured-rõõmud. Oma tegemisi tutvustavad:
Mihkel Reha “10 ainulaadset paika, mida kindlasti külastada”, Eesti Joonisfilm
Liisi Grünberg “Miisufy”, AAA Creative
Helen Unt “Inimene kui kulg”, Undi teod
18.00 Õhtune seanss Pühitseme elu! kinos Artis (filmid kokku u 56 min). Antakse üle Animaliidu kolleegipreemia 2022. Õhtut toetab Pühaste pruulikoda.
Ülo Pikkov “Tik-tak” 9m 26s
Jonas Taul “Üks imeline mees” 15m
Kaspar Jancis “Kosmonaut” 11m 38s
Anu-Laura Tuttelberg “Talv vihmametsas” 8m 36s
Ave Taavet “Silitada siili” 11m 40s
Animist Tallinn on uus iga-aastane animafestival, mis pakub publikule ülevaate viimase aja parimatest filmidest, väärtustab animatsiooni kui kunstiliiki, propageerib loovat mõtlemist ning aitab kaasa eesti animatsiooni levile.
Festivalikeskus on Eesti Kunstiakadeemias, kus toimuvad filmiseansid, töötoad, loengud ja kohtumised autoritega. Ülikooli ümbrusesse jäävad mitmed teised linastuspaigad, atraktiivne ja arenev Põhja-Tallinn, linna parimad kohvikud ja peokohad. Animist toob sundimatus õhkkonnas kokku animahuvilised ja filmitegijad, loob võimaluse vahetada mõtteid ja genereerida ideid.
Lisaks rahvusvahelisele võistlusprogrammile on festivalil kavas uurida animatsiooni seost mõne teise eluvaldkonnaga. 2021. aasta teema on animatsioon ja antropoloogia. Teemat lahkavad eriala eksperdid erinevatel filmiseanssidel ja loengutel.
Kuna 20. augustil möödub 30 aastat Eesti taasiseseisvumisest, siis tähistab Animist seda suursündmust eriseansiga “Joon on Vaba” EKA katuseterrassil.
Festivalist ei jää kõrvale ka pered ja lapsed. Lastele toimuvad festivali teemaga haakuvad linastused ning töötoad.
Filmide esitamine festivali programmidesse algab 1. veebruaril.
Vaata täpsemalt meie veebilehelt animistfestival.eu ning jälgi meid Facebookis.
Festivali korraldab MTÜ Animist Tallinn.
Konverents on pühendatud Eesti animatsiooni 90. juubeliaastale ning Rein Raamatu 90. sünnipäevale. 1931. aastal jõudis linale esimene Eestis valminud joonisfilm „Kutsu Juku seiklusi”. Just seda sündmust võib pidada Eesti animatsiooni traditsiooni lähtepunktiks. Konverentsi keskmeks on võetud animamaestro Rein Raamatu loomingu kõrgaeg 1970.–1980. aastatel. Konverentsil käsitletakse Eesti ja Ida-Euroopa 1970.–1980. aastate animatsiooni suundi ja eripära, kokkupuuteid tolleagse kunsti ja kriitikaga ning uuritakse lähemalt Rein Raamatu loomingulist pärandit.
12.00 Sissejuhatus
12.15 Natalja Lukinõh
13.00 Lõuna
14.00 Andreas Trossek
14.45 Elise Eimre
15.20 Jaak Lõhmus
16.05 „Suur Tõll” 1980, Rein Raamat
16.20 Paneel: Ülo Pikkov, Linda Kaljundi, Eva Näripea
Konverentsipäeva juhib Mari-Liis Rebane.
The conference is dedicated to the 90th anniversary of Estonian animation and the 90th birthday of Rein Raamat. In 1931 premiered the first Estonian animation “Adventures of Kutsu Juku”. This event is considered the starting point of the Estonian animation tradition. The conference focuses on the heyday of animation master Rein Raamat’s work, that is the 1970s and 1980s The conference will discuss the directions and peculiarities of Estonian and Eastern European animation in the 1970s and 1980s. The contact points with art and criticism of that time and the creative heritage of Rein Raamat is explored in detail.
12:00 Intro
12:15 Natalia Lukinykh
13:00 Lunch
14:00 Andreas Trossek
14:45 Elise Eimre
15:20 Jaak Lõhmus
16:05 “Big Tyll” 1980, Rein Raamat
16:20 Panel discussion: Ülo Pikkov, Linda Kaljundi, Eva Näripea
The conference is moderated by Mari-Liis Rebane.
Valik Venemaa tunnustatuima animastuudio Studio Pilot filmidest. Programmi koostas Natalja Lukinõh (RU).
A selection of films from the acclaimed Russian animation studio Studio Pilot. The program was compiled by Natalia Lukinykh (RU).
Lift 1
Originaalpealkiri: Лифт 1
Aleksander Tatarski
1989 Pilot 10 min
Humoorikate minilugude kogu.
Tuulest viidud
Originaalpealkiri: Унесённые ветром
Aleksander Tatarski
1999 Pilot 11 min
Tõsilugu kunagisest kanast, kes soovib oma eelmisse ellu naasta.
Naabrid
Originaalpealkiri: Соседи
Stepan Birjukov
2000 Pilot 7 min
Moskva ühiselamu elanike lugu 1930ndatel.
Rasemoni punane värav
Originaalpealkiri: Красные ворота Расёмон
Aleksander Tatarski, Valentin Telegin
2002 Pilot, Classika 11 min
Kurb lugu joodikust uisutajast.
Sõdurist
Originaalpealkiri: Про солдата
tsüklist „Kalliskivide mägi”
Valentin Telegin
2014 Pilot 14 min
Vene muinasjutt sellest, kuidas kindral Suvorov saatis võiduka raportiga sõduri Peterburi keisrinna juurde. Sõdur läbis pika teekonna, mitmeid maagilisi seiklusi ja täitis auväärselt kindrali ülesande.
Aleksander Tatarski: kuidas mõõtmatust omaks võtta
Originaalpealkiri: Александр Татарский: как объять необъятное
Dokumentaalfilm tsüklist „Rahutud talendid”
Natalja Lukinõh
2008 Stuudio Masterfilm 30 min
Film on meenutus kuulsa režissööri-animaatori rahutust elust, mis oli koormatud rohkete loominguliste suhete, plaanide, hobide ja fantaasiatega, mis vastupidiselt saatusele püüdsid hoolimatult ja julgelt omaks võtta mõõtmatust…
Programm käsitleb ajavahemikus 1973–1979 Eesti NSV ainsa kinostuudio Tallinnfilm joonisfilmi osakonnas valminud filme, mille valmimisprotsessi olid kaasatud sel ajavahemikul paljuski Lääne popkunstist mõjutatud kunstnikud Aili Vint, Leonhard Lapin, Sirje Runge, Priit Pärn, Ando Keskküla ja Rein Tammik. Programmi juhatab sisse programmi koostaja kunstiteadlane ja -kriitik, ajakirja kunst.ee peatoimetaja Andreas Trossek.
The program presents films made between 1973 and 1979 in the drawn animation department of Tallinnfilm, the only cinema studio in the Estonian SSR. The studio employed artists that were largely influenced by Western pop art like Aili Vint, Leonhard Lapin, Sirje Runge, Priit Pärn, Ando Keskküla and Rein Tammik. The screening will be introduced by the art historian, critic and the editor-in-chief of the magazine kunst.ee Andreas Trossek, who compiled the program.
Lend
Rein Raamat
1973 Tallinnfilm 8 min
Abstraktne ja suure üldistava jõuga film inimese lennuunistusest ning selle unistuse teostumisest. Joonisfilm tõi 1974. aastal esimese rahvusvahelise tunnustuse Tallinnfilmi noorele joonisfilmi grupile. Režissöör Rein Raamat kaasas filmi tegemisse stsenaristiks kirjanik Paul-Eerik Rummo, foonikunstnikuks maalikunstnik Aili Vindi ja heliloojaks ansambel Ruja asutaja Rein Rannapi.
Värvilind
Rein Raamat
1974 Tallinnfilm 7 min
Must-valges maailmas sünnivad värvilised linnud – punane, kollane, sinine, roheline, violetne. Igaüks neist toob maailma kaasa ühe värvi. Linde ründab kass, kes tahab neid hävitada. Linnud võidavad kassi. Nad ühinevad imekauniks värvilinnuks. Hele, ilmetu must-valge maailm muutub mitmevärviliseks.
Kilplased
Rein Raamat
1974 Tallinnfilm 8 min
Fr. R. Kreutzwaldi rahvaraamatu „Kilplased” ainetel valminud joonisfilmis naerdakse välja igasugune mõttetu ja ebaotstarbekas tegevus. Välja on valitud viis kilplaste „tarkust“: palgiveeretamise, maja ehitamise, käo aitamise, lojuste põllult minema kihutamise ja maja põletamise lood. Omajagu kilplust peitub meis kõigis ja selle tunnetamine ongi parim rohi kilplaslike tegude vastu.
Lugu Jänesepojast
Ando Keskküla
1975 Tallinnfilm 8 min
Jänesepoeg ei taha kuidagi õhtul magama jääda. Jänkuema hirmutab teda küll rebase, hundi ja karuga, kuid poeg kelgib, et ei karda neist kedagi. Äkki ilmub põrandale pisike hiir – kiiresti poeb jänesepoiss teki alla.
Jänes
Ando Keskküla
1976 Tallinnfilm 10 min
Muinasjutuline lugu ööpimeduses tehases sündinud masin-jänese eneseotsingutest nii metsas kui ka linnakeskkonnas. Filmis on kasutatud joonistatud multiplikatsiooni, elavat näitlejat ning fotosid.
Pühapäev
Avo Paistik
1977 Tallinnfilm 9 min
Teaduslik-tehnilise progressi vastuoludele pühendatud filminovell, mis hoiatab ühekülgse, inimest tahtejõuetuks tarbijaks muutva tehnilise arengu eest.
Tolmuimeja
Avo Paistik
1978 Tallinnfilm 9 min
Eno Raua muinasjutu „Hirmuäratav tolmuimeja” ainetel tehtud joonisfilm, milles peategelaseks olev tolmuimeja tahab haarata endasse kogu ümbritseva maailma.
Kas maakera on ümmargune?
Priit Pärn
1977 Tallinnfilm 9 min
Satiiriline ja paradoksaalne joonisfilm paljastab elu fenomeni suhtelisuse ja mitmetahulisuse ning inimelu pöördumatuse.
… ja teeb trikke
Priit Pärn
1978 Tallinnfilm 9 min
Lugu Rohelisest Karust, suurest trikimeistrist, kes on sunnitud üle elama palju äpardusi, enne kui tema kunst loomade hulgas tunnustuse võidab.
Andrei Hržanovski on hinnatud režissöör, stsenarist, produtsent ja õpetaja. Ta sündis 30. novembril 1939. aastal Moskvas. 1962. aastal lõpetas ta VGIK-i (L. Kulešovi õpikoja). 1964. aastal läks Hržanovski Soyuzmultfilmi filmistuudiosse, kus ta võttis üles oma debüütfilmi „Kord oli Kozjavin”. Režissööri tööd iseloomustab pidev huvi vene ja maailmakultuuri ajaloo vastu, samuti plastiliste vormide peenus ja väljendusrikkus. Erilise koha Hržanovski loomingus hõivab Puškini teema. Sarja „Puškiniana” viis filmi avasid täiesti uued animatsiooni võimalused klassikalise kirjanduse kujutamises. Hržanovski on Vene Föderatsiooni auväärne kunstnik (1992), kahekordne Venemaa riikliku preemia laureaat ja ka paljude rahvusvaheliste festivalide võitja. Alates 1982. aastast on ta õpetanud stsenaristide ja režissööride kõrgematel kursustel animafilmide lavastamist. 1993. aastal asutas ta koos E. Nazarovi, J. Noršteini ja F. Kitrukiga SHARi kooli ja stuudio. Ta on asutajate nõukogu esimees ja kunstiline juht. Samuti kuulub ta Nika Kinokunsti Akadeemiasse.
Andrey Khrzhanovsky is a celebrated film director, screenwriter, producer and also a teacher. He was born on November 30, 1939 in Moscow. In 1962, he graduated from the VGIK (workshop of L. Kuleshov). In 1964, Khrzhanovsky came to the Soyuzmultfilm film studio, where he shot his debut film “Once Upon a Time There was Kozyavin”. The director’s work is characterized by a constant interest in the history of Russian and world culture, as well as the subtlety and expressiveness of plastic forms. Khrzhanovsky’s work has a special place for the Pushkin theme. Five films of the Pushkiniana series opened up completely new possibilities of animating classical literature. Honored art worker of the Russian Federation (1992), two-time winner of the State Prize of Russia, Khrzhanovsky is also a laureate of many international festivals. Since 1982, he has taught animation film directing at the Higher Courses of Screenwriters and Directors. In 1993, he founded the SHAR school-studio together with E. Nazarov, Yu. Norshtein, and F. Khitruk. He is the chairman of the founding board and the artistic director. He is also a member of the Russian Academy of Cinema Arts “Nika”.
Kunstikoolis
Originaalpealkiri: В школе изящных искусств
Dokumentaalfilm tsüklist „Jutud ja tegelikkus”
Natalja Lukinõh
2004 Stuudio Masterfilm 26 min
Film on pühendatud vene animatsiooni suurmeistrile Andrei Hržanovskile, kes leidis 1960ndate alguses Nõukogude animatsiooni jaoks uue stiili ja teemad ning jätkab iseseisvalt loodud meetodiga ka tänapäeval.
Kord oli Kozjavin
Originaalpealkiri: Жил-был Козявин
1966 Sojuzmultfilm 10 min
Lagini satiirilise muinasjutu „Kozjavini elu” filmitöötlus formalistlikust ametnikust, kes ülemuste käsul „minna selles suunas ja otsida Sidorovit” kõndis jalgsi ümber maakera.
Klaasist suupill
Originaalpealkiri: Стеклянная Гармоника
1968 Sojuzmultfilm 21 min
Film täiskasvanutele Lazar Lagini muinasjutu järgi. Sellest, kuidas võim ja ahnus rikuvad inimesi ja kunst toob vaimse taassünni. Filmis kasutatakse vanameistrite Boschi, Pinturicchio, Magritte’i, Düreri ja teiste loomingut.
Muinasjuttude maailmas
Originaalpealkiri: В Мире Басен
1973 Sojuzmultfilm 11 min
Põhineb Krõlovi valmidel „Uudishimulikud”, „Eesel ja ööbik” ning „Kägu ja kukk”. Filmis kasutati Puškini joonistusi ja G. Tšernetsovi maali „Paraad Marsi väljal”. Filmi tegemisel osales ka kammeransambel Madrigal, mida dirigeeris Lev Marquis
Pikk teekond
Originaalpealkiri: Долгое Путешествие
1997 Kool-Stuudio SHAR 20 min
Filmi tegelased põhinevad Federico Fellini joonistustel. Maestro maalide kangelased sõidavad laevaga nõiutud saarele. Kõik lähevad kaldale peale kahe – Federico Fellini ja Giulietta Masina. Nende teekond jätkub…
Programmi koostas Natalja Lukinõh (RU).