Sündmused

Kuigi läti ja leedu professionaalse animatsiooni juured on 1960ndate lõpus, loetakse selle algusajaks 1970.-1980. aastaid. Siis loodi oluliste autorite (Roze Stiebra, Ansis Bērziņš, Antanas Janauska, Zenona Šteinys, Nijole Valadkeviciute) esimesed filmid ja pandi alus Balti animatööstuse arengule 1990ndatel stuudiotega nagu Dauka. Sel ajal õpiti ja katsetati animatsioonitehnikaid. Animatsioon valmis tihedas koostöös teiste kunstidega, inspiratsiooni ositi kohalikust kirjandusest ja rahvaluulest, kasutati visuaalkunsti säravate talentide ideid ja ka kohalike heliloojate loomingut. See oli aeg, mil animatsioon, nagu ka ülejäänud nõukogude perioodi kunst, keskendus Aisopose keelt kasutades sageli poliitilisele ja sotsiaalsele kriitikale. Tihti mindi süvitsi eksistentsiaalsetesse teemadesse, kasutades animatsiooni võimet rääkida sümbolites.

With its roots in the late ‘60s, the ‘70s and ‘80s period is considered the beginning of professional drawn animation in Latvia and Lithuania. This period marks the first films from important authors (Roze Stiebra, Ansis Bērziņš, Antanas Janauska, Zenona Šteinys, Nijole Valadkeviciute) and lays the foundation for the further development of the Baltic animation industry in the ‘90s with studios like Dauka. During this time animation techniques were being mastered and experimented with. Animation was produced in close collaboration with other arts and creators took inspiration from local literature and folklore, using the visual concepts of talented visual artists, as well as local composers’ works. It was a time when animation, like the rest of the arts during the Soviet period, often focused on political and social criticism through the use of Aesop’s language, it often delved into existential themes using the ability of animation to speak in symbols.

Viis kassi
Originaalpealkiri: Pieci kaķi
Roze Stiebra
1973 Telefilma-Rīga 7 min
„Viis kassi” tõlgendab Läti rahvajuttu moodsas keskkonnas. Kasside ja hiirte suhe sümboliseerib põlvkondade ja erinevate maailmavaadete kokkupõrget.

Needus
Originaalpealkiri: Lāsts
Ansis Bērziņš
1979 Telefilma-Rīga 9 min
Film ühendab animatsiooni, laulusõnu ja videot, et kajastada alati olulist alkoholismi teemat.

Initsiatiiv
Originaalpealkiri: Iniciatyva
Antanas Janauskas
1970 Lietuvos kino studija 4 min
Viide 1968. aastale ja Praha kevadele, kui Vene tankid liikusid Prahasse.

Roheline lugu
Originaalpealkiri: Zaļā Pasaka
Roze Stiebra
1977 Telefilma-Rīga 14 min
Film põhineb Imants Ziedonise „Rohelisel lool” (1973). Inimese ja looduse suhte ökoloogia oli 1970.-1980. aastatel Lätis oluline teema.

Tasku
Originaalpealkiri: Kabata
Roze Stiebra
1983 Telefilma-Rīga 10 min
Animafilm põhineb 1983. aastal surnud suure Läti luuletaja Ojārs Vācieša luulemotiividel. See on esimene joonisfilm, mille lavastas Roze Stiebra. Helilooja on Imants Kalniņš.

Kilpkonnad
Originaalpealkiri: Bruņurupuči
Ansis Bērziņš
1987 Telefilma-Rīga 10 min
Filmi „Kilpkonnad” rütm peegeldab kilpkonna aeglast nägemist – päevad tulevad ja lähevad, autod sõidavad, inimeste kiire tegutsemine takistab kilpkonnal uue kodu leidmist.

Lahkus
Originaalpealkiri: Dosnumas
Zenonas Šteinys
1988 Lietuvos kino studija 10 min
Z. Šteinise animafilm eepilise jutu „Helde õunapuu” ainetel. Ema ja lapse suhe on kujutatud metafoorilise visuaalse loo kaudu.

Programmi kuraator Anna Zača (s 1984) on animatsiooniteoreetik, kriitik ja kuraator. Alates 2016. aastast on ta Läti Animatsiooniliidu juhatuse juht. Ta on pidanud animatsiooni loenguid EKA animatsiooni magistritele, Riia Tehnikaülikoolis ja Läti Kultuuriakadeemia Riiklikus Filmikoolis.

The program is curated by Anna Zača (b. 1984) who is an animation theoretician, critic and curator. Since 2016 she is the head of the board at the Latvian Animation Association, has given lectures on animation at EKA Animation Masters, Riga Technical University and The National Film School of Latvian Culture Academy.

Avamisel tutvustame juubelinädala programmi ja vaatame tagasi Raamatu loomingule. Filmiavangu teeb Rein Raamatu animaprogramm, mille juhatab sisse Mait Laas. Tule ühine meiega esmaspäeval, 15. märtsil kell 20:00.

„Eesti animatsiooni püha kolmainsuse“ – tänavuste juubilaride Elbert Tuganovi (1920-2007), Heino Parsi (1925-2014) ja Rein Raamatu (1931) rolli tänases päevas on 1985. aastal ettevaatavalt sõnastanud elutöö lõpusirgel ja end millegi suure loojana tajunud Heino Pars alljärgnevalt: „Meie rajasime põldu uuele kunstiliigile ja meie osa on selles, et kobestasime seda põldu, kus kunagi päris õiged saagid võetakse!“.

Eesti Animatsiooni Liidul on au ja uhkus tutvustada vaimunäljas ning hingevärinaga tänast päeva loovale kinokülastajale maailmaklassikasse kuuluvate eesti animatsiooni rajajate loomingut. See on filmiprogramm, mis alustuseks viib vaataja koos Jussikesega müstilisele teekonnale uurima maailma ajalist mõõdet ja protsesse, mis aitavad jõuda inimesel olemise tarkuse ning jõu lätetele. Eesti animatsiooni alustalade unikaalse kogumiku püändiks on tänane päev tsivilisatsiooni masindunud põrguga ja lootuskiirega rahuks, mille poole püüdlemine on iga uue põlvkonna ülimaks loominguliseks ülesandeks. Tuganovi, Parsi ja Raamatu sotsiaalsed närvikava kõditavad ja unikaalses animatsiooni filmikeeles loodud teosed puudutasid ühiskonda toona ja on aktuaalsed ka tänapäeval. Filmifestivali külalisel on võimalik kogeda maailma hingestavate ja vaimustavate loojate Tuganovi, Parsi ja Raamatu vaadet maailmale ja suhet ühiskonda. Ehk – mis on looja roll ühiskonna liikmena.

„Eesti animatsiooni püha kolmainsuse“ – tänavuste juubilaride Elbert Tuganovi (1920-2007), Heino Parsi (1925-2014) ja Rein Raamatu (1931) rolli tänases päevas on 1985. aastal ettevaatavalt sõnastanud elutöö lõpusirgel ja end millegi suure loojana tajunud Heino Pars alljärgnevalt: „Meie rajasime põldu uuele kunstiliigile ja meie osa on selles, et kobestasime seda põldu, kus kunagi päris õiged saagid võetakse!“.

Eesti Animatsiooni Liidul on au ja uhkus tutvustada vaimunäljas ning hingevärinaga tänast päeva loovale kinokülastajale maailmaklassikasse kuuluvate eesti animatsiooni rajajate loomingut. See on filmiprogramm, mis alustuseks viib vaataja koos Jussikesega müstilisele teekonnale uurima maailma ajalist mõõdet ja protsesse, mis aitavad jõuda inimesel olemise tarkuse ning jõu lätetele. Eesti animatsiooni alustalade unikaalse kogumiku püändiks on tänane päev tsivilisatsiooni masindunud põrguga ja lootuskiirega rahuks, mille poole püüdlemine on iga uue põlvkonna ülimaks loominguliseks ülesandeks. Tuganovi, Parsi ja Raamatu sotsiaalsed närvikava kõditavad ja unikaalses animatsiooni filmikeeles loodud teosed puudutasid ühiskonda toona ja on aktuaalsed ka tänapäeval. Filmifestivali külalisel on võimalik kogeda maailma hingestavate ja vaimustavate loojate Tuganovi, Parsi ja Raamatu vaadet maailmale ja suhet ühiskonda. Ehk – mis on looja roll ühiskonna liikmena.

EKA animatsiooni osakond näitab värskeid tudengianimatsioone, mis räägivad rohkemast kui kassidest.

2020. aastal kaitsesid animatsiooni osakonnas magistrikraadi Ingrid Pucci (IT), Maria Saveleva (RU), Aigar Vals (EE), Leonid Shmelkov (RU), Laura Benavides Ramirez (CO) ja Helo Irik (EE). Eestikeelse bakalaureuseõppe lõpetasid Siim Raud, Jaagup Metsalu, Meeri-Ann Ostrov, Alar Lilleväli ja Jelizaveta Mušnikova. 2020. aastal on animatsiooni osakonnas valminud 15 uut filmi. Programm on 65 minutit.

Sissepääs tasuta. Saalis on piiratud arv kohti. Turvalisuse ja istekoha tagamiseks palume end registreerida: https://forms.gle/tb4aP3bcoUhVoWhN6

Heino Parsi eelmise sajandi keskpaigas sündinud animatsioonid kõnelevad tänase publikuga loodusmüstilises keeles. Mükoloog Märt Kose räägib operaator Kõpsi seeneriigi külastuse eel publikule seente tarkusest ning vaprusest, milleta ei saa hakkama ka meie armastatud Kunksmoor.
Erinevate Tubade Klubis kantakse kohalikke susse või enda kaasa võetud vahetusjalatseid.
Näitamisele tulevad “Operaator Kõps seeneriigis” (1964), “Nael I” (1972), “Kunksmoor ja kapten Trumm” (1978) ja “Meemeistrite linn” (1983).
Piletid Erinevate Tubade Klubis täiskasvanule 5.50 €, sooduspilet 3.50 €.

Heino Parsi lastefilmide programmile järgneb vestlusring, kus arutletakse lastefilmide mineviku ja tuleviku üle. Milliseid lastefilme toodetakse? Mida tänapäeva lapsed ootavad? Mida näeb laps animafilmis? Küsimusi arutavad Kaspar Jancis, Kristel Tõldsepp, Sergei Kibus ja Janno Põldma. Vestlust juhib filmiajakirjanik ja -kriitik Tristan Priimägi.
Näitamisele tulevad “Väike motoroller” (1962), “Naerupall” (1984) ja “Meemeistrite linn” (1983).
Piletid Artises täiskasvanule 5.50 €, sooduspilet 3.50 €.

Eesti Animatsiooni Liit kutsub tähistama Heino Parsi 95. juubeliaastapäeva 9. oktoobril kell 18:30 Eesti Loodusmuuseumis, kust saab alguse loodusmüstiku loomingule pühendatud juubelinädal.

Heino Pars on üks Eesti nukufilmi traditsiooni alusepanijaid. Vanameister on tuntud ennekõike oma unikaalse maailmatunnetuse ja populaarteadusliku lähenemise poolest. Oma loomingus on ta seigelnud nii putukate kui mesilaste maailmas. Tema kõige tuntumat karakterit – seiklusjanulist operaator Kõpsi on peetud Parsi alter egoks. 13. oktoobril tähistanuks Pars oma 95. juubelit. Loodusmuuseumis on filmide kõrval võimalus kiigata nahkhiirte salapärasesse maailma. Dokumentaalkaadrid juhatavad meid Parsi kaasaega ja mõttemaailma. Animatsioonivalikus ootab publikut väike üllatus.
Sissepääs tasuta.

Animaliidu suvepäevad toimuvad 7.-8. augustil Filmitalus Raplamaal. Eesmärgiks on arutleda Eesti animatsiooni tulevikuvisiooni üle ja veeta vabas vormis meeldivalt aega.

Kava
Reede 7. august
14:00 Kogunemine
15:00-16:00 Ülevaade animaliidu möödunud aastast ja järgmise aasta tegevuskava. Uue kodulehe tutvustamine16:00-19:00 Eesti animatsiooni tulevikuvisiooni ja arengukava arutelu
19:00 Pidu