Rao Heidmets

Rao Heidmetsa Filmistuudio, 2016, 7’40”

Tõde on suhteline ja tema üle võib palju vaielda. Kõik oleneb vaatepunktist. Kuid üks, mis kindel, on see, et looduse ringkäik on lõputu, ja nii ka iga elu kordub uues maailmas taas ja taas.

Nukufilm, 2011, 13‘

Inimene on oma kujutlusvõime ori. Väljapääsu leidmine sellest orjusest on pikk ja vaevaline tee, ning see nõuab head mälu.

Nukufilm, 2008, 10‘

Tänapäeva reality-ühiskonda pilav animafilm võiks olla meie lähituleviku kunstiline käsitlus. Meedia mängib üha suuremat rolli ühiskondliku elu korraldamises. Üha täpsemaid tulemusi saadaks arvamusuuringutes. Üha kiiremini suudavad ülisuured kompaniid laia tarbijaskonna soovidele vastu tulla ja ennast selle järgi muuta. Tulemuseks on labane ja jõhker „moodne maailm”.

Ragdoll/BBC, 2007, 30‘

Lastesaade BBCs.

Rao Heidmetsa Filmistuudio, 2007, 28‘

Nukufilm, 2006, 12‘

Tark rahvajuht suudab oma kultuuri hoida pikalt puutumata, kuid geenivahetuse vastu ei saa temagi.

Rao Heidmetsa Filmistuudio, 2005, 1′

Reklaamfilm Jaapanis.

Rao Heidmetsa Filmistuudio, 2005, 1′

Reklaamfilm Jaapanis.

Nukufilm, 2003, 10‘

Ideaalselt toimivas Paradiisis ei olnud mingeid probleeme, isegi Jumal ja Saatan olid suured sõbrad. Jumal praktilise meelega olendina oleks tänaseni rahus oma loomariigi keskel askeldanud, kui mitte kunstnikuhingega Saatan poleks pidevalt püüelnud mingi seletamatu uue poole. Tema loomistung kulmineerus Eva loomisega ja tänu kiusatusele sai see talle endale kohe saatuslikuks. Nii saavad ka tänapäeva maailma ponnistused tehisintellekti loomisel inimesele endale saatuslikuks.

Rao Heidmetsa Filmistuudio, 2003, 1′

Reklaamfilm Jaapanis.

Rao Heidmetsa Filmistuudio, 2003, 1′

Reklaamfilm Jaapanis.

Rao Heidmetsa Filmistuudio, 2003, 1′

Reklaamfilm Jaapanis.

Rao Heidmetsa Filmistuudio, 2003, 1′

Reklaamfilm Jaapanis.

Rao Heidmetsa Filmistuudio, 2003, 1′

Reklaamfilm Jaapanis.

Rao Heidmetsa Filmistuudio, 2001, 34’39”

Väike tüdruk Anu hakkab sõbrustama kummalise olendiga Heinaloom. Nad satuvad seiklustesse, mille põnevust suurendavad kaks käpardist loomapüüdjat, kes on saadetud tundmatut elukat tabama. Anu ja Heinaloom suudavad nende eest põgeneda, kuid mitte kauaks. Lõpuks õnnestub juhmakatel kurjamitel põgenejad tabada ja Heinaloom satub loomaaeda ühte puuri lõviga. Anu tõttab oma sõbrale appi.

Rao Heidmetsa Filmistuudio, 1998, 1′

Reklaamfilm Jaapanis.

Rao Heidmetsa Filmistuudio, 1998, 92’09”

Kui kaks poolõde, kolmeteistaastane valgepäine Sigrid ja seitsmeaastane mustaverd Saara esimest korda kokku saavad, selgub, et nende ühine vanaema on viidud vanadekodusse. Tüdrukutel tuleb idee ta sealt varastada ja peita katusekambrisse, kus nad saaksid temaga segamatult koos olla. Kõik läheb üle ootuste hästi, kuni sekkuvad joodikud, pätid ja väljapressijad ning tüdrukutel tuleb nende käest pääsemiseks otsustavalt tegutseda.

Rao Heidmetsa Filmistuudio, 1993, 9’50”

Sürrealistlik nägemus lapsemaailmast. Vanematel ei jätku tütre jaoks aega, vanaisa on aga igale asjale kriidiga kindla koha põrandale maha märkinud. See on mehaaniliste kordumiste maailm, monotoonne ja arengupotentsiaalita. Tüdruk joonistab selle asemele oma kriipsujukude maailma, kus leiab lõpuks tõelise ja loomuliku lapsepõlve.

Tallinnfilm, 1991, 9’55”

Jõulude eel ärkab unest omalaadne päkapikkude maailm. Lumivalged päkapikud valmistavad lumest ja jääst kingitusi. Töö käigus muutuvad päkapikud ise värvilisteks – nende maailm saab ilu ja olemasolu mõtte.

Tallinnfilm, 1989, 9’39”

Sürrealistlik nukufilm põhineb nuku- ja mängufilmi väljendusvahendite, inimsuuruste nukkude ja näitlejate kontseptuaalselt põhjendatud sümbioosil. Reaalsuse-irreaalsuse piiril olevast filmimaterjalist organiseeritakse selle maailma monotoonsust ja illusoorsust paljastavad formaalsed maskid. Näiliselt piiratud ruum rõhutab egoismile rajatud elu välist suursugusust, mis kasvab üldistuseks Euroopa jõuetust ja põhustunud tsivilisatsioonist.

Tallinnfilm, 1988, 9’40”

Kohalik diktaator – nukujuht marionetiteatris, kes surub maha näitlejate igasuguse vaba tahte avaldumise ja terroriseerib publikut, on ise samuti ainult marionett võimsamate ja anonüümseks jäävate jõudude käes.

Tallinnfilm, 1987

Laiale auditooriumile mõeldud nukufilmi tegelased lill, kastekann ja pasun toovad meieni mõistuloo inimestevahelistest suhetest, mõistavad hukka egoismi ning kutsuvad hoolikalt suhtuma meid ümbritsevasse loodusesse.

Tallinnfilm, 1986, 9’08”

Loomaaias elab üksainuke loom – kaelkirjak. Keegi peale väikese tüdruku ei käi teda vaatamas. Külastajate meelitamiseks tellib loomaaia direktor reklaamkaelkirjaku. Siis aga selgub, et inimesed vaimustuvadki vaid tehiskaelkirjakust, elav loom neid ei huvita. Algab üldine „kaelkirjakubuum”. Filmis naeruvääristatakse massikultuurile omast vaimustumist mitte tõelisest ja elavast, vaid järeletehtust ja tehislikust.

Tallinnfilm, 1985, 10′

Muinasjutt kooliealistele Nurili maailmareisist, õnne otsimisest ja selle leidmisest elus.

Tallinnfilm, 1983, 9’47”

Lõbus ja õpetlik lugu sellest, mis on headus. See ei ole lihtsalt meie elu loomulik ja enesestmõistetav osa, vaid jõud, mis aitab ületada mitmeid elus ette tulevaid takistusi.