Priit Tender

Eesti Joonisfilm, 2019, 12’48″

Orpheuse muusikast joobuvad kõik – isegi loomad ja taimed. Tema laul suudab ka kadunud kallima, Euredike, allilmast tagasi tuua. Ainsaks tingimuseks on, et Orpheus ei tohi enne elavate maale jõudmist tagasi vaadata, et näha, kas tema armastatu talle ikka järgneb.

Priit Tender, 2016, 02’31”

Saami naine püüdis jääaugust kala. Kui naine kalu keetis, astus kotta külmetav karu. Eit sai aru, et see on karuks muutunud saam. Hommikul läks eit karu tulekujälgi pidi ja leidis teise, surnuks külmunud karu. Mehed nülgisid karu naha ja leidsid rahakoti kuldrahaga. Suvel kohtas eit laadal tema kojas karuna käinud meest, kes rääkis, et surnud karu oli tema vend. Kuldraha käskis mees eidel endale jätta.

Eesti Joonisfilm, 2016, 9’40”

Lugu mehest ja maost, alkoholisõltuvusega pingviinist ja lindude kadumisest. Lugu õunapuust ja õuntest, juurtest ja juuretusest. Lugu paradiisist ja sellest väljalangemisest. Kibemagus suhtedraama pöörleb Lindmehe ja Madunaise romansi ümber. Mees tahab Naist, Naine tahab mehe sees elutsevaid linde. Lõpuks, kui mõlemad on kõigest ilma jäänud, leiavad nad üksteist, tõsiselt. See on armukolmnurk, mis viib järjekordse paradiisi hävinguni.

Eesti Joonisfilm, 2015, 10’41”

Priit Tenderi sürreaalne vaade Korstnapühkija unenägudesse toob meelde psühhoanalüütilise unenägude tõlgendamise traditsiooni, kuid on lisaks ka mänguline ja vaimukas. Uneskõndiv Korstnapühkija saabub mere kaldal asuvasse Alateadvuse Majja, mis kuulub Põlevale Naisele. Oma teel Korstnani läbib ta kummalisi ruume, teda peibutavad ja hirmutavad nii Põlev Naine, Tilkuvad Käed kui Morsad, Kes Söövad Omaenda Soolikaid. Alateadvuse Maja uputab mehe oma irratsionaalsuse tulva alla. Ta satub maailma täis kummalisi sümboleid, transformatsioone ja ettearvamatust – see on ühtviisi meelitav ja ähvardav keskkond, kus ei kehti ükski füüsikaseadus ega mõistuslik printsiip.

Priit Tender, 2011, 67’13”

Nukufilm, 2012, 5’17”

Eesti Kunstiakadeemia, 2012, 15’28”

„Ussinuumaja“ on iidne tšuktši muinasjutt, mis viib meid rännakule inimhinge pimedaimatesse soppidesse. Mees otsustab oma naise tappa, kuna see lapsi ei saa. Ta rajab randa kivimaja ja hakkab selle sees usse kasvatama. Kui ussid on käsivarre jämedused, kutsub ta oma naise mereranda jalutama…

Nukufilm, 2009, 5′

Miriam ei luba kanal palli tuppa tuua. Kana siiski toob ja tahab, et temaga toas palli mängitaks. Ta näppab isegi telekapuldi, et Miriam ja väikevend ei saaks telekat vaadata. Pulti taga ajades lõhub väikevend kogemata isa-ema pulmapildi. Ja on ise väga õnnetu ja hirmul. Vanemate koju jõudes võtab Miriam selle patu enda peale. Miriam pannakse nurka. Seda väikevenna süda ei talu ja ta tunnistab oma teo üles. Kui selgub, et tagaajamise käigus on ka telekapult lõhutud, tuleb kanal lõpuks möönda, et tegelikult oli tema kõige kurja juurikas.

Eesti Joonisfilm, 2008, 19’08”

Priit Tenderi ja helilooja Märt-Matis Lille koostöös sündinud animatsioon, kus film kasvab välja muusikast, mida esitab NYYD Ensemble.

Nukufilm, 2007, 5’06”

Miriam, kana ja väikevend vaatavad etendust Punamütsikesest. Elavad väga kaasa kõigele, kartes eriti hundi ilmumist. Kui kana liigses kaasaelamise hoos oma kisaga Punamütsikesele hundi plaanid reedab, pöörab hunt oma kurjad kihvad kana suunas. Etendus lõpeb õnnelikult.

Eesti Joonisfilm, 2007, 18’36”

Omapärane luule ja filmi hübriidprojekt, mis kujutab seitsme eesti animaatori nägemust seitsmest eesti luuletusest. Iga mõneminutiline lõik illustreerib mõnd rohkem või vähem tuntud teksti just nii, nagu filmi autor seda enese jaoks tõlgendab. Eksperiment liidab animatsiooni ja poeesia – Animuse ja Pegasuse. Valikus on Jüri Üdi, Aleksander Suumani, Heiti Talviku, Andres Ehini, Arvi Siia, Asko Künnapi ja Ilmar Laabani luuletused filmides “Sügiseleegia”, “Viimane sigarett”, “Tuled öös”, “Läänemerelinik”, “Taimne direktor”, “Ma kuklas tunnen….” ja “Substantia Stellaris”.

Eesti Joonisfilm, 2007, 2’30”

Ühel päeval avastab Peadirektor, et on muutunud taimseks. See ei takista teda järgmisel hommikul Brüsselisse lendamast.

Eesti Joonisfilm, 2005, 75’21”

Kaks Ameerika salateenistuse agenti Frank ja Wendy on saadetud maailma ohukoldesse nimega Estonia. Estonia on jabur koht, võib-olla isegi veel jaburam kui agendid ise. Frank ja Wendy, kellele maailma päästmine on igapäevane töö, saadavad mängleva kergusega korda nii mentaalseid kui ka manuaalseid vägitegusid. Näib, et lõplikust võidust lahutab neid eimiski, aga võta näpust. Kurjuse telg ei kuiva kokku ja ründab superagente sealt, kust nad seda oodatagi ei oska…

Eesti Joonisfilm, 2005, 9’30”

Kaks Ameerika salateenistuse agenti Frank ja Wendy on saadetud maailma ohukoldesse nimega Estonia, mis on jabur koht, võib-olla isegi veel jaburam kui agendid ise. Estonia laseb kosmosesse isikliku ökoloogiliselt puhta satelliidi, kutsudes sellega esile ameerika liitlaste õigustatud pahameele. Käivitub vabaduse ristisõda puust sputnikute vastu. Mängu tulevad nii hävitajahunt Wolfgang kui ka geneetiline robot Jordan-1. Agentidel on rasked ajad. Frank on ebaõnnestunud suhtes Täispuhutava Dollyga ning Wendy nakatub rohelisse ideoloogiasse. On oht, et maailma lauspommitamine võib jääda ära…

Eesti Joonisfilm, 2005, 11’19”

See on tragikoomiline lugu tavalise paneelmaja elanikest. Ühel heal päeval läheb elektroonik Anti hulluks ning otsustab televiisorite asemel maailma parandama hakata. Maailm aga ei näi Antit mõistvat ning tõlgendab tema positiivset sõnumit hoopis isemoodi.

Nukufilm, 2004, 5’12”

Samal ajal kui isa ja ema õuel autot parandavad, hakkab Miriam toas väikevenna ja kanaga peitust mängima. Kana peidab end kohvrisse, mis aga kogemata kombel sahvrisse lukustatakse. Kui aga ümberläinud ketšupipudel põrandale “verised” jäljed jätab ja sahvrist äkki koledat häält kostma hakkab, on Miriamil ja väikevennal hirm nahas. Õnneks laheneb lühikese võitluse järel kõik õnnelikult.

Eesti Joonisfilm, 2003, 9’30”

Kaks Ameerika salateenistuse agenti Frank ja Wendy on saadetud maailma ohukoldesse nimega Estonia, mis on jabur koht, võib-olla isegi veel jaburam kui agendid ise. Natsipöialpoisid ja rahvusvahelised geenimanipulaatorid ühendavad jõud ning arendavad välja vastupandamatu turundusstrateegia. Inimkonda ähvardab lõhkisöömise oht. Ja ühel hetkel ähvardab see oht ka Franki ja Wendyt. Ent nagu FBI-s öeldakse: sa võid olla paks kui siga, aga kui maailm vajab päästmist, siis tuleb ta päästa. Frank ja Wendy ei lase järjekordset võimalust käest.

Eesti Joonisfilm, 2003, 9’30”

Kaks Ameerika salateenistuse agenti – Frank ja Wendy – on saadetud maailma ohukoldesse nimega Estonia. Estonia on jabur koht, võib-olla isegi veel jaburam kui agendid ise. Avastades Estonias natsipöialpoiste põrandaaluse vorstivabriku, meenub Frankile lapsepõlv. Ta elab veelkord läbi kõik vorstidega seostuvad kohutavad foobiad. Lisaks tuleb Frankil teistkordselt saada meheks – seekord vorstist meheks. Tõsi, see ei toimu ilma Pöördumatute Protsesside Pööraja hämarate boreaalsete kunstideta. Tühine pole ka Wendy raudse rusika roll.

Nukufilm, 2002, 10’46”

Rebasenaine pôhineb mapuche-indiaanlaste samanimelisel muinaslool. See on lugu rebasest, kes läheb taevasse oma onule külla, kuid ta heidetakse sealt armutult alla. Film tervikuna peaks mahtuma žanriliselt määratluselt komöödia alla ning on môeldud eelkôige teismelistele.

Eesti Joonisfilm, 2001, 11’08”

Vananev mees asub oma naise juurest teele unelmate mäele Fujiyamale, kus tungleb tuhandeid tippupürgijaid, kõigil kohvrid käes. Mägi ise koosneb sadadest tuhandetest kohvritest. Igal tippujõudjal hammustab tema enda kohver pea otsast ning tema elutu keha kukub kraatrisse. Enne seda aga laulab kohver naishäälega imelist laulu, millest tippupürgijad saavad üha uut innustust. Mees teeb ootamatu otsuse – heites põleva sigareti kohvrisse ja põleva kohvri kraatrisse, vallandab ta maavärina. Mägi puruneb, maa neelab tuhandeid, kaardimajade rusudes hukkuvad linnad, õhus lendab kohvreid ja peadeta laipu. Mees jõuab koju. Aga naise hiidrind ei liigu enam – elutu valge mäena kõrgub see ta ees.

Eesti Joonisfilm, 1999, 11’39”

Üksikul saarel keset kurbuse merd kulgeb elu oma igapäevast rada pidi. Läbipõlenud viiulikunstnik sooritab halenaljakat etteastet oma tantsijannast naisega. Ja siis astub ühekäeline toolmees oma esimesed sammud… inimlikuma tuleviku poole.

Eesti Joonisfilm, 1996, 9’02”

Noorel Udol on põletav soov lennata. Ent ta ei tea, et on olemas seadus, mis hoiab asju maa küljes kinni ja lendamiseks tuleb asjadest lahti lasta. Nii mõnegi jaoks on sellel hukatuslik tagajärg. Lendamine on ju unistus, mis täitudes puruneb. Gravitatsioon seevastu on reaalsus, mis teeb igast lendamisest lõpuks langemise. Selle valusa mõistmise läbi jõuab noor Udo uuele tasandile. Nüüd näeb ta maailma teise nurga alt.