Priit Pärn

Eesti Joonisfilm, 2018, 15’03″

Rahvas ootab kedagi erilist. Keegi eriline sünnibki – ülikonda riietatud mees. Rahvas järgneb mehele ning elab kaasa tema teatraalsetele, kuid mõttetutele esinemistele. Ühe esinemise käigus teeb mees vea ja teda varem jumaldanud rahvas jätab ta maha. Jäänud üksi, kohtab ta naist, kes on tema jaoks loodud. Teatraalsed esinemised jätkuvad…

2017, 10′

Chintis Lundgreni Animatsioonistuudio, 2017, 13’

On päev enne Manivaldi 33. sünnipäeva. Üleharitud, töötu ja ükskõikne Manivald elab koos domineeriva pensionärist emaga ning veedab oma päevi klaverit harjutades. Samal ajal koristab ema tema sokke ja keedab talle kohvi. Elu on lihtne, kuid mitte kuigi hea. Nende ebatervislik sõltuvussuhe on kokku kukkumas, kui pildile ilmub kuum noor hunt Toomas, kes tuleb parandama nende pesumasinat. Ning neid endid.

Eesti Joonisfilm, 2016, 9’04″

Ilu nõuab ohvreid. Sellel raskel teel aitab inimesi ilukirurg Fatcula ning tema abilised rasvatihased. Spordiklubi kõrvale kerkinud müstiline ilukliinik ähvardab laostada klubi omaniku. Mis selles kliinikus tegelikult toimub? Lahendus paistab leiduvat ühes pudelis Fat Burneris.

Eesti Joonisfilm, 2016, 4’42”

Handi lugu

Loo jutustanud N. Tšaltomov Jugani jõelt Kajukovo külast 1983.

Kütt käis jahil, aga ei püüdnud midagi. Naine hiilis mehele metsa järele. Mees heitis pikali, võttis silmad peast ja kõneles: „Semlek rem-rem-rem.„ Naine haaras mehe silmad. Järgmisel päeval jooksis laagri lähedal põder. Mees lasi põdra maha. Naine ütles, et mees lasi mööda. Pärast astus mees püstkotta, kus naine sõi salaja liha. Naine arvas, et mehevend tuli ja kattis näo rätikuga, sest naine ei tohi oma nägu mehe sugulastele näidata. Naine kaebas, et mees on laisk, aga tema peitis mehe silmad karpi. Nüüd hakkasid nad riidlema.

Eesti Joonisfilm, 2016, 10’39”

Kärbes hõõrub käsi. Mees ja naine, sees ja väljas, tasakaal nende sees ning nende vahel. Kärbes lendab. Teod kiiguvad. Kärbes lendab.

Chintis Lundgreni Animatsioonistuudio, 2015, 11’06”

Herman on rott, kellele meeldib veeta aega keldribaarides, kuulata grind-muusikat ja mängida malet. Hermanil puudub igasugune huvi koristamise vastu ning ta leiab, et kohutav segadus muudab kodu ainult hubasemaks. Ühel päeval otsustab roti elamisse sisse kolida väga korralik kass, kellel juhtumisi on nõrkus macho-meeste vastu. Ta toob kaasa roosa tolmuimeja, klaveri ja mis kõige hullem – kollektsiooni klassikalist muusikat.

Eesti Joonisfilm, 2014, 16’05”

Triloogia MEESTE MAAILM 2. film.

Kolme lenduri kodutee on pikk ja ränk. Kõrbekuumus vaheldub mägede jäise tuulega, mudamülgaste ja moskiitodega. Kolme rändaja lootusetute päevade vahele eksivad aga ööd, mis on täis fantaasiat ja erootikat. Film on inspireeritud Priit Pärna samanimelisest söejoonisest ja teostatud täiesti uuenduslikus liivaanimatsiooni tehnikas.

Eesti Joonisfilm, 2014, 14’40”

Lugu halvast äriplaanist, rahade kantimisest, ärimurede lahendamisest globaalse huku eelõhtul. Kaks juhti Adolf ja Rudolf üritavad päästa ettevõtet kindlast krahhist.

Eesti Joonisfilm, 2014, 14’13”

Mattias Mälki fantaasiapõnevik tuukrist, kes avastab meritähtede saatusliku seose taevatähtedega. Kui ühel ööl kaob taevalaotusest üks täht, märkab seda ka maffiaboss, kes hakkab kohe kahtlustama tuukrit. Mafiooso kallim võrgutab ja uinutab tuukri, et sel viisil kadunud täht üles leida, kuid suigub ka ise unne. Uneuimas nad armuvad ja see vallandab maffiabossi vihahoo. Taevatähed kaotavad lootusetult tasakaalu ja kurjad meritähed asuvad rünnakule. Unenägu on täis õudu ja traagikat. Ärgates mõistavad armunud, et osa unes toimunud sündmusi on saanud reaalsuseks. Enam ei õnnestu tasakaalu taastada ja nüüd on oodata uut ohtu juba tähistaevast.

Nukufilm, Eesti Kunstiakadeemia, 2014, 10′

See on muinasjutt, mis on täis valgust, maagiat ja nostalgiat. Savinukk äratab oma ümbruse, mis muutub irreaalseks maailmaks, mis on pidevas liikumises ja muutuses. Film on filmitud loomuliku valgusega ning päevavalguse nähtavad muutused võimendavad filmis liikuvat aega.

Eesti Joonisfilm, 2013, 14’19”

Üks lameda maa elanikest saab enda valdusesse prillid, mis lubavad ruumiliselt näha. Tal on head kavatsused, kuid ühe lisadimensiooni kontrollimine osutub päris keerukaks…

Eesti Joonisfilm, 2009, 16’38”

Endine ooperitäht on saatuse tahtel sunnitud töötama kaubanduskeskuse lastenurgas poroloonkostüümis Krokodillina. Lapsed on julmad, nad ei jäta ühtegi võimalust kasutamata, et krokodillikostüümis mehele tema koht kätte näidata. Elu tundub endisele esitenorile rõõmutu, isegi tülgastav, kuni ühel päeval astub tema ellu saatuslik naine ja… krokodill.

Eesti Joonisfilm, 2009, 23’21”

Triloogia MEESTE MAAILM 1. film.

Temake, varahommikune saabuja, ja Tema, varajane töölemineja, kohtuvad vaid lahkumissuudluseks. Vihma sajab. Suur laev upub aeglaselt, kuid kindlalt. Mehed teevad tööd, sellist tööd, kus kiirustamisel ei ole kohta ja eksitakse vaid kord. Sellises elus on viimane sigaret osa katkematust ahelast. Temake, öine hambaarst, jääb magama ja näeb und, et ta ei jää magama. Vihma sajab. Õhtune lahkumissuudlus läheneb.

Eesti Joonisfilm, 2008, 43’45”

Dramaatiline lugu armastusest, lukus ustest, näotust vargast, haavatud kurest, kadunud sülearvutist ning õdedest O’Keydest, kes on virtuaalsed prostituudid… Filmis ei ole Gabriella Ferrit, kuid on peaaegu happy end.

Eesti Joonisfilm, 2007, 2’20”

Jüri Üdi luuletusest „Ma kuklas tunnen eluaegset kuuli…” inspireeritud animatsioon. Kuul kuklas kaotab ajaga värskuse. Kuuli tundja minetab tunde teravuse. Ka magades. Ollakse sillas.

Eesti Joonisfilm, 2007, 18’36”

Omapärane luule ja filmi hübriidprojekt, mis kujutab seitsme eesti animaatori nägemust seitsmest eesti luuletusest. Iga mõneminutiline lõik illustreerib mõnd rohkem või vähem tuntud teksti just nii, nagu filmi autor seda enese jaoks tõlgendab. Eksperiment liidab animatsiooni ja poeesia – Animuse ja Pegasuse. Valikus on Jüri Üdi, Aleksander Suumani, Heiti Talviku, Andres Ehini, Arvi Siia, Asko Künnapi ja Ilmar Laabani luuletused filmides „Sügiseleegia”, „Viimane sigaret”, „Tuled öös”, „Läänemerelinik”, „Taimne direktor”, „Ma kuklas tunnen…” ja „Substantia Stellaris”.

Eesti Joonisfilm, 2006, 14’38”

Väikelinnas valitseb elevus. Oodatakse iga-aastase maratonijooksu algust. Stardipaugu asemel plahvatab pomm. Õhku on lastud linna sümbol – skulptuur jooksvast mehest. Vallandub tegevusteahel, mille lõppu ei oska keegi aimata. Politseiinspektor, skulptor, avaliku käimla ümbruses tegutsev sulikamp, kõigil neil tuleb läbida oma maraton. Vaid juhuslikult lahti pääsenud õhupall liugleb asjade algust ja lõppu teadmata omasoodu, ülejäänud rabelevad end hingetuks.

Nukufilm, 2006, 12′

Tark rahvajuht suudab oma kultuuri hoida pikalt puutumata, kuid geenivahetuse vastu ei saa temagi.

Eesti Joonisfilm, 2005, 75’21”

Kaks Ameerika salateenistuse agenti Frank ja Wendy on saadetud maailma ohukoldesse nimega Estonia. Estonia on jabur koht, võib-olla isegi veel jaburam kui agendid ise. Frank ja Wendy, kellele maailma päästmine on igapäevane töö, saadavad mängleva kergusega korda nii mentaalseid kui ka manuaalseid vägitegusid. Näib, et lõplikust võidust lahutab neid eimiski, aga võta näpust. Kurjuse telg ei kuiva kokku ja ründab superagente sealt, kust nad seda oodatagi ei oska…

Eesti Joonisfilm, 2005, 9’30”

Kaks Ameerika salateenistuse agenti Frank ja Wendy on saadetud maailma ohukoldesse nimega Estonia, mis on jabur koht, võib-olla isegi veel jaburam kui agendid ise. Estonia laseb kosmosesse isikliku ökoloogiliselt puhta satelliidi, kutsudes sellega esile Ameerika liitlaste õigustatud pahameele. Käivitub vabaduse ristisõda puust sputnikute vastu. Mängu tulevad nii hävitajahunt Wolfgang kui ka geneetiline robot Jordan-1. Agentidel on rasked ajad. Frank on ebaõnnestunud suhtes Täispuhutava Dollyga ning Wendy nakatub rohelisse ideoloogiasse. On oht, et maailma lauspommitamine võib jääda ära…

Eesti Joonisfilm, 2005, 9’30”

Kaks Ameerika salateenistuse agenti – Frank ja Wendy – on saadetud maailma ohukoldesse nimega Estonia. Estonia on jabur koht, võib-olla isegi veel jaburam kui agendid ise. Frankilt ja Wendylt võetakse nende igati ärateenitud puhkus kodumaal. Miks on igal ameeriklasel muhk kuklas? Kes peksab kaasmaalasi vastu pead? Miks Santa Klaus nutab? Miks November on Detsember? Need küsimused teevad agendid rahutuks. On saanud heaks tavaks, et rahutu agent tõmbab padruni rauda. Värisege, Tolson & Mushroom! Teed näitab Abraham Lincolni pöial…

Eesti Joonisfilm, 2005, 9’30”

Ameerika salateenistuse agendid Frank ja Wendy on saadetud maailma ohukoldesse nimega Estonia, mis on jabur koht, võib-olla isegi veel jaburam kui agendid ise. Frank ja Wendy konspiratiivkontori moderniseerimise tagasihoidlik plaan paljastab kohutavad tõsiasjad. Igitalvise Wiru Streeti lumesajus on kannibalismi eelaimus. Mõistes, et Ameerika pensionäridest adrenaliinituristid on määratud pelgalt suupiste rolli, ei saa agendid jääda kõrvaltvaatajaiks. Tänu Suhkrupeetide reetlikkusele saab Frankist lühiajaline mõttehiiglane ning kogu võitlus arktiliste painajatega langeb Wendy habrastele õlgadele. Õnneks toetuvad need haprad õlad tunduvalt võimsamale rinnapartiile.

Eesti Joonisfilm, 2005, 9’30”

Kaks Ameerika salateenistuse agenti – Frank ja Wendy – on saadetud maailma ohukoldesse nimega Estonia. Estonia on jabur koht, võib-olla isegi veel jaburam kui agendid ise. Marslased riputavad pesu kuivama. Kuid kes kuivatab Wendy püksikesi? Vastus jääb saamata, sest taevasse kerkib midagi kohutavat. Aegade hämarusest väljaliuglev ajaleht „Pravda” aitab kaasa Gröönimaa kompartei sünnile. Jose Fernandez jätab vastutuult sülitamise, sest õhus on operatsioon „Solgisurma Hüljes” hõngu. „On aeg,” mõtlevad agendid. Põgus preventiivne tuumalöök Latvia pihta, siis haarab Wendy püstoli ja Frank siseneb Transatlantilisse solgitorru…

Eesti Joonisfilm, 2004, 11’21”

Lugu naisest, kes kirjutusmasina abil manipuleerib ümbritseva maailmaga ja selles leiduvate meestega. Ootamatu lapseootele jäämine tõotab tuua surmavaid tagajärgi. Film valitsemisest ning erakordsest päritavast andest.

Eesti Joonisfilm, 2003, 9’30”

Kaks Ameerika salateenistuse agenti Frank ja Wendy on saadetud maailma ohukoldesse nimega Estonia, mis on jabur koht, võib-olla isegi veel jaburam kui agendid ise. Natsipöialpoisid ja rahvusvahelised geenimanipulaatorid ühendavad jõud ning arendavad välja vastupandamatu turundusstrateegia. Inimkonda ähvardab lõhkisöömise oht. Ja ühel hetkel ähvardab see oht ka Franki ja Wendyt. Ent nagu FBI-s öeldakse: sa võid olla paks kui siga, aga kui maailm vajab päästmist, siis tuleb ta päästa. Frank ja Wendy ei lase järjekordset võimalust käest.

Eesti Joonisfilm, 2003, 23’52”

Karl on väsinud teda rõhuvast kuulsuse koormast ning otsustab sellest vabaneda. Pöördunud tagasi tavaliste inimeste hulka, ristub tema tee kuulsust otsiva Marilyniga. Tavaline Karl ongi jõud, mis teeb Marilynist masside iidoli. Kuid mitte kauaks…

Eesti Joonisfilm, 2003, 9’30”

Kaks Ameerika salateenistuse agenti – Frank ja Wendy – on saadetud maailma ohukoldesse nimega Estonia. Estonia on jabur koht, võib-olla isegi veel jaburam kui agendid ise. Seekordne löök on planeeritud eriti salakavalalt. Agentide valvsust üritatakse uinutada kõikvõimaliku hämaga – Wendy-seenior pistetakse koos ahvidega karantiini, Franki unenägudesse edastatakse rõvedaid laulvaid maasikaid. Kõik selleks, et juhtida tähelepanu kõrvale peamiselt – kelleltki Antoniolt ja tema surmatoovalt kohvrilt.

Eesti Joonisfilm, 2003, 9’30”

Kaks Ameerika salateenistuse agenti – Frank ja Wendy – on saadetud maailma ohukoldesse nimega Estonia. Estonia on jabur koht, võib-olla isegi veel jaburam kui agendid ise. Avastades Estonias natsipöialpoiste põrandaaluse vorstivabriku, meenub Frankile lapsepõlv. Ta elab veelkord läbi kõik vorstidega seostuvad kohutavad foobiad. Lisaks tuleb Frankil teistkordselt saada meheks – seekord vorstist meheks. Tõsi, see ei toimu ilma Pöördumatute Protsesside Pööraja hämarate boreaalsete kunstideta. Tühine pole ka Wendy raudse rusika roll.

Priit Pärn, 2001, 46”

Reklaamfilm

Priit Pärn, 1999, 30”

Reklaamfilm

Asifa, 1989, 7’49”

Eesti Joonisfilm, 1998, 29’38”

Vaevalt keegi aimab lähenevat katastroofi. Kõige vähem ehk Diego, mees, kelle nime võib lugeda tema näost. Aga äkki on kingad vett täis. Koridoris kaigub Julia kontsaklõbin. Underground ei räägi enam sosinal. Nii see tavaliselt algab… Ning mingil hetkel on jäänud vaid ainuke lootus – porgandite öö.

Priit Pärn, 1996

Eesti Joonisfilm, 1995, 29’59”

Kino sajandale aastapäevale pühendatud „1895” räägib vendade August ja Louis Lumière’i elust, esitades üldsusele seni tundmata fakte ja sündmusi – kuulsad vennad on ju läinud ajalukku kinematograafia leiutajatena. Film on illusioon. Kas illusioon on tõde? See väide ja küsimus olid aluseks filmi autoritele, kui nad võtsid endale õiguse kinnitada, et just nende versioon vendade Lumière’ide elust ja kino sünnist on kõigist seni teadaolevatest kõige originaalsem ja ainulaadsem.

Eesti Joonisfilm, 1992, 29’26”

Igas lahutavas seinas leidub uks. Ühendav uks. Victor leiab sellise ukse. Näota ja nimeta Victor on valmis minema. Iga minek on ka saabumine. Iga saabumine pole aga tagasijõudmine. Victor on alustanud ohtlikku mängu.

Tallinnfilm, 1989, 9’39”

Sürrealistlik nukufilm põhineb nuku- ja mängufilmi väljendusvahendite, inimsuuruste nukkude ja näitlejate kontseptuaalselt põhjendatud sümbioosil. Reaalsuse-irreaalsuse piiril olevast filmimaterjalist organiseeritakse selle maailma monotoonsust ja illusoorsust paljastavad formaalsed maskid. Näiliselt piiratud ruum rõhutab egoismile rajatud elu välist suursugusust, mis kasvab üldistuseks Euroopa jõuetust ja põhustunud tsivilisatsioonist.

Eesti Reklaamfilm, 1988, 40”

Isa lahkub ust prõmmides pere juurest, pere nutab. Hetke pärast uks avaneb, isa naaseb – pere naeratab lootusrikkalt, kuid… isa kustutab vaid tule… Kiri: Lahkudes kustuta valgus.

Tallinnfilm, 1988, 9’40”

Kohalik diktaator – nukujuht marionetiteatris, kes surub maha näitlejate igasuguse vaba tahte avaldumise ja terroriseerib publikut, on ise samuti ainult marionett võimsamate ja anonüümseks jäävate jõudude käes.

Tallinnfilm, 1987, 24’45”

Satiiriline novellidest koosnev joonisfilm, mille teravik on suunatud negatiivsete ilmingute vastu ühiskonnas, kus võtmepositsioonil on bürokraatia.

Tallinnfilm, 1986, 9’08”

Loomaaias elab üksainuke loom – kaelkirjak. Keegi peale väikese tüdruku ei käi teda vaatamas. Külastajate meelitamiseks tellib loomaaia direktor reklaamkaelkirjaku. Siis aga selgub, et inimesed vaimustuvadki vaid tehiskaelkirjakust, elav loom neid ei huvita. Algab üldine „kaelkirjakubuum”. Filmis naeruvääristatakse massikultuurile omast vaimustumist mitte tõelisest ja elavast, vaid järeletehtust ja tehislikust.

Tallinnfilm, 1984, 9’14”

Fantaasiaküllane lugu kassist, kes kaotab aja ning satub seetõttu väga eriskummalistesse seiklustesse. Film nii väikestele kui ka suurtele.

Tallinnfilm, 1983, 9’47”

Lõbus ja õpetlik lugu sellest, mis on headus. See ei ole lihtsalt meie elu loomulik ja enesestmõistetav osa, vaid jõud, mis aitab ületada mitmeid elus ette tulevaid takistusi.

Tallinnfilm, 1982, 69′

Karmi piraadikapteni Taaniel Tina tütar Arabella on harjunud mereröövlite eluga, varandusejahi ja taplustega. Siis aga satub laevale rändaja Aadu, kelle tarkus ja osavõtlikkus hämmastab tüdrukut. Vähehaaval saab Arabella aru, et piraadid, kaasa arvatud ta oma armas isa, on ahnuse ja kurjuse käes otsekui vangis. Piraadilaev aga purjetab taas ohtlikule jahiretkele. Milliseid uperpalle peab tegema saatus, et laps saaks elada helgemas maailmas?

Tallinnfilm, 1982, 14’30”

Eesti muinasjutu „Ahjualune” motiividel valminud täiskasvanutele mõeldud multifilm abieluprobleemidest ja soorollidest, rutiini survest ja lähedusenäljast modernses linnaperes. Nõukogude naise Julia nobedate näppude all valmib töölt koju tulevale abikaasale Viktorile igal õhtul mitmekäiguline pidusöök. Kuniks elektripliidi alt ilmub ahjualune Eduard ja oma osa aplalt nõutama hakkab.

Tallinnfilm, 1980, 8’25”

Peamiselt täiskasvanud vaatajale mõeldud film kõrvutab lapse ja täiskasvanu maailma.

Tallinnfilm, 1979, 9’40”

Lugu Rohelisest Karust, suurest trikimeistrist, kes on sunnitud üle elama palju äpardusi, enne kui tema kunst loomade hulgas tunnustuse võidab.

Tallinnfilm, 1977, 9’45”

Satiiriline ja paradoksaalne joonisfilm paljastab elu fenomeni suhtelisuse ja mitmetahulisuse ning inimelu pöördumatuse.

Priit Pärn

Reklaamfilm

Tallinnfilm, 1977, 9’23”

Teaduslik-tehnilise progressi vastuoludele pühendatud filminovell, mis hoiatab ühekülgse, inimest tahtejõuetuks tarbijaks muutva tehnilise arengu eest.

Tallinnfilm, 1975, 9’40”

Jaan jookseb alatasa üle muru. See toob kaasa karistuse – sõnakuulmatu poiss moondub põrsaks. Kui Jaan nõidusest vabaneb, on tema käitumine paljuski muutunud.

Tallinnfilm, 1974, 8’47”

Fr. R. Kreutzwaldi rahvaraamatu „Kilplased” ainetel valminud joonisfilmis naerdakse välja igasugune mõttetu ja ebaotstarbekas tegevus. Välja on valitud viis kilplaste „tarkust“: palgiveeretamise, majaehitamise, käoaitamise, lojuste põllult minemakihutamise ja majapõletamise lood. Omajagu kilplust peitub meis kõigis ja selle tunnetamine ongi parim rohi kilplaslike tegude vastu.

Tallinnfilm, 1974, 9’35”

Satiiriline ümarnukufilm alkoholi laastamistööst inimese organismis.

Tallinnfilm, 1969, 86′

Liivimaa, 16. sajand. Noor rüütel Hans von Risbieter saab isalt päranduseks reliikvialaeka Püha Brigitta säilmetega, mida ihaldab enda valdusse saada klooster. Risbieter on nõus loovutama reliikvia, kui saab naiseks abtissi ingelliku õetütre Agnes von Mönnikhuseni. Agnese süda tuksub aga robinhoodlikule vabale mehele Gabrielile, kes astub vapralt välja vabaduse ja õigluse eest. Romantiliste seikluste varjus on ridade vahele põimitud eestlaste vabadusvõitluse prahvatav vimm. Ajaloolise dekoratsiooni vormis ja varjus on legendaarne seiklusfilm suutnud kõnetada paljusid põlvkondi.