Kalev Tamm

Eesti Joonisfilm, 2019, 11’38″

Vana Kosmonaut elab paneelmaja korteris samasugust elu nagu nooruspäevadel kosmosejaamas. Ta sooritab endiselt kangelaslikke missioone ja igatseb koduplaneedile jäänud lähedasi. Lähedastel on olukorrast teistsugune arusaam. Kas vanainimene on võimeline ühiskonnas kehtivate normidega toime tulema? Kosmonaut jääb kosmonaudiks. Lõpuni.

Eesti Joonisfilm, 2019, 78’26″

Film on valminud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

Laste poolt armastatud Lotte-lugude kolmandas filmis saab vahva koeratüdruk Lotte endale väikese õe Roosi. Leiutajatekülla tulevad teadlased, pesukaru Karl ja kala Viktor, kes osalevad suurel rahvalaulude kogumise võistlusel. Peaauhinna saab see, kel õnnestub salvestada maailma vanima loomaliigi, müütiliste tuldpurskavate lohede rahvalaul. Lotte ja Roosi otsustavad teadlasi aidata. Neid ootavad ees põnevad ja ootamatud seiklused.

Eesti Joonisfilm, 2019, 12’48″

Orpheuse muusikast joobuvad kõik – isegi loomad ja taimed. Tema laul suudab ka kadunud kallima, Euredike, allilmast tagasi tuua. Ainsaks tingimuseks on, et Orpheus ei tohi enne elavate maale jõudmist tagasi vaadata, et näha, kas tema armastatu talle ikka järgneb.

Eesti Joonisfilm, 2018, 15’03″

Rahvas ootab kedagi erilist. Keegi eriline sünnibki – ülikonda riietatud mees. Rahvas järgneb mehele ning elab kaasa tema teatraalsetele, kuid mõttetutele esinemistele. Ühe esinemise käigus teeb mees vea ja teda varem jumaldanud rahvas jätab ta maha. Jäänud üksi, kohtab ta naist, kes on tema jaoks loodud. Teatraalsed esinemised jätkuvad…

Eesti Joonisfilm, 2018, 10’50″

Seal, kus pole enam rööpaid ja langenud puud kipuvad killustikku embama, istub keegi vananaiste suve krõbedas rohus ja ütleb endale: „Rahu. Olnud tundeid ei kustuta, kuid need tuhmuvad tarkuseks tulevikku. Ehk polegi maine see tee, mida pean käima. Aga kuidas ma seda tean, kui mind allutab gravitatsioon?”

Eesti Joonisfilm, 2018, 14’39″

Fantaasiafilm kahest maasikakasvatajast, kelle põllu hävitavad aplad teod. Paar üritab linnas uut elu alustada, aga kui naine jääb lapseootele, siis kahtlustab paranoiline mees, et ka selle taga on teod.

Eesti Joonisfilm, 2016, 9’04″

Ilu nõuab ohvreid. Sellel raskel teel aitab inimesi ilukirurg Fatcula ning tema abilised rasvatihased. Spordiklubi kõrvale kerkinud müstiline ilukliinik ähvardab laostada klubi omaniku. Mis selles kliinikus tegelikult toimub? Lahendus paistab leiduvat ühes pudelis Fat Burneris.

Eesti Joonisfilm, 2016, 02’31”

Saami lugu

Loo jutustanud Johan Johnsen Aikio Unjárgas, 1888.

Saami naine püüdis jääaugust kala. Kui naine kalu keetis, astus kotta külmetav karu. Eit sai aru, et see on karuks muutunud saam. Hommikul läks eit karu tulekujälgi pidi ja leidis teise, surnuks külmunud karu. Mehed nülgisid karu naha ja leidsid rahakoti kuldrahaga. Suvel kohtas eit laadal tema kojas karuna käinud meest, kes rääkis, et surnud karu oli tema vend. Kuldraha käskis mees eidel endale jätta.

Eesti Joonisfilm, 2016, 3’03”

Mansi lugu

Loo jutustanud Anna Konkova Konda jõelt Ivõri külast.

Mansi noormees tahtis naituda. Pruudi väärtuse pidi otsustama vanameeste valitud karu. Emade Ema, šamaan viis tüdruku karu juurde. Karu maigutas suud – tüdruk oli halva käitumisega. Poiss valis teise tüdruku, ka tema viidi karu juurde. Neiu ehmus ja muutus kahvatuks – ta pidi noorelt surema. Kolmas tüdruk aga punastas – tema oli hea käitumisega ja pikaealine. Karu lahkus vaikselt.

Eesti Joonisfilm, 2016, 2’33”

Udmurdi lugu

Kogunud Pjotr Bogajevski Sarapuli maakonnas, 1888.

Ennevanasti karusid ei olnud. Karuks muutus üks udmurt. Mees käis öösiti karuks ning ükskord peitis naine tema riided ära ja mees ei saanudki enam tagasi inimeseks muutuda.

Eesti Joonisfilm, 2016, 3’03”

Komi lugu

Loo jutustanud Aleksandra Kuzivanova Losõmi külast.

Lesknaine valmistas kolm savipotti. Need tahtsid naist aidata: üks tõi pesu, teine tõi röövlite saagi, kolmas aga puhkama istunud jahimehe. Naine hakkas koos jahimehega elama, neil oli palju raha ja asju. Savipottides keetsid nad putru.

Eesti Joonisfilm, 2016, 3’31”

Vepsa lugu

Loo jutustanud Zinaida Ljovkina Nemža külast.

Jumal käis mööda maad ja nägi naist töötamas. Küsis teed. Naine osutas tööd katkestamata vaid jalaga suunda. Jumal nägi meest töötamas. Küsis teed. Mees ütles: „Istume, teeme suitsu.“ Siis näitas mees teed. Sestpeale ongi meestel ikka aega suitsu teha, naine aga peab kogu aeg töötama.

Eesti Joonisfilm, 2016, 2’24”

Mari lugu

Loo avaldanud Vitali Aktsorin, 1984.

Ammustest aegadest on teada, et naine leiab igast olukorrast väljapääsu. Kui ei saa kosilastele ära öelda, võib tütre pähe mehele anda nii kassi kui ka koera. Aga kuidas kassi-koeraga läbi saada?

Eesti Joonisfilm, 2016, 9’40”

Lugu mehest ja maost, alkoholisõltuvusega pingviinist ja lindude kadumisest. Lugu õunapuust ja õuntest, juurtest ja juurtetusest. Lugu paradiisist ja sellest väljalangemisest. Kibemagus suhtedraama pöörleb Lindmehe ja Madunaise romansi ümber. Mees tahab Naist, Naine tahab mehe sees elutsevaid linde. Lõpuks, kui mõlemad on kõigest ilma jäänud, leiavad nad üksteist, tõeliselt. See on armukolmnurk, mis viib järjekordse paradiisi hävinguni.

Eesti Joonisfilm, 2016, 4’42”

Vadja lugu

Loo jutustanud Anna Issajeva Kõrvõttula külast, kogunud Paul Ariste, 1942.

Naine käis põllul rukist lõikamas, mees oli kodus haige. Kodus küsis mees, kas töö saab varsti tehtud ning naine vastas, et varsti. Mees läks vaatama ja nägi, et naine magab ja töö alles alguses. Mees lõikas magaval naisel juuksed maha ning määris ta pea tõrvaga kokku. Naine tuli koju ja küsis mehelt läbi akna: „Kas su naine on kodus?“ Mees vastas, et kodus. Naine hüüdis: „Mind on kurivaim ära vahetanud ja ma jään igaveseks kurjavaimu naisena hulkuma!“

Eesti Joonisfilm, 2016, 4’42”

Handi lugu

Loo jutustanud N. Tšaltomov Jugani jõelt Kajukovo külast 1983.

Kütt käis jahil, aga ei püüdnud midagi. Naine hiilis mehele metsa järele. Mees heitis pikali, võttis silmad peast ja kõneles: „Semlek rem-rem-rem.„ Naine haaras mehe silmad. Järgmisel päeval jooksis laagri lähedal põder. Mees lasi põdra maha. Naine ütles, et mees lasi mööda. Pärast astus mees püstkotta, kus naine sõi salaja liha. Naine arvas, et mehevend tuli ja kattis näo rätikuga, sest naine ei tohi oma nägu mehe sugulastele näidata. Naine kaebas, et mees on laisk, aga tema peitis mehe silmad karpi. Nüüd hakkasid nad riidlema.

Eesti Joonisfilm, 2016, 10’39”

Kärbes hõõrub käsi. Mees ja naine, sees ja väljas, tasakaal nende sees ning nende vahel. Kärbes lendab. Teod kiiguvad. Kärbes lendab.

Eesti Joonisfilm, 2016, 2’08”

Ersa lugu

Kogunud Makar Jevsevjev 1920-l aastatel.

Taat ja memm läksid tülli. Taat läks kalale ega tahtnud koju minna. Memme palumise peale saatis jumal Niškepaz ilma, mis taadi võrgud mädanema ajas. Taat läks koju, seal aga halas memm: „Meil pole süüa!“ Taat vastu: „Meil on aidas kala, müüme need ära ja ostame leiba, soola ja mõdu!“

Eesti Joonisfilm, 2016, 17′

Kristjan Holmi „Täismaja” räägib usinast postiljonist, kes täidab laitmatult kohuseid ja kohtub tulevase abikaasaga.

Eesti Joonisfilm, 2015, 10’41”

Priit Tenderi sürreaalne vaade Korstnapühkija unenägudesse toob meelde psühhoanalüütilise unenägude tõlgendamise traditsiooni, kuid on lisaks ka mänguline ja vaimukas. Uneskõndiv Korstnapühkija saabub mere kaldal asuvasse Alateadvuse Majja, mis kuulub Põlevale Naisele. Teel korstnani läbib ta kummalisi ruume, teda peibutavad ja hirmutavad nii Põlev Naine, Tilkuvad Käed kui ka Morsad, Kes Söövad Omaenda Soolikaid. Alateadvuse Maja uputab mehe irratsionaalsuse tulva alla. Ta satub maailma täis kummalisi sümboleid, transformatsioone ja ettearvamatust – see on ühtviisi meelitav ja ähvardav keskkond, kus ei kehti ükski füüsikaseadus ega mõistuslik printsiip.

Eesti Joonisfilm, 2015, 10’11”

Marta tassib klaverit kasutatud muusikariistade ärist koju. See peaaegu et õnnestub. Albert üritab juba kolmekümnendat aastat Paulale armastust avaldada. See peaaegu et õnnestub. Paula tahab Albertile samaga vastata. See peaaegu et õnnestub. Politseikomissar Kits on elu aeg unistanud langevarjuhüppest. See peaaegu et õnnestub. Mirjam tahab saada tsirkuseartistiks. Peaaegu et õnnestub. Mesilane üritab suletud aknast välja saada. Peaaegu õnnestub.

Eesti Joonisfilm, 2014, 16’05”

Triloogia MEESTE MAAILM 2. film.

Kolme lenduri kodutee on pikk ja ränk. Kõrbekuumus vaheldub mägede jäise tuulega, mudamülgaste ja moskiitodega. Kolme rändaja lootusetute päevade vahele eksivad aga ööd, mis on täis fantaasiat ja erootikat. Film on inspireeritud Priit Pärna samanimelisest söejoonisest ja teostatud täiesti uuenduslikus liivaanimatsiooni tehnikas.

Eesti Joonisfilm, 2014, 14’40”

Lugu halvast äriplaanist, rahade kantimisest, ärimurede lahendamisest globaalse huku eelõhtul. Kaks juhti Adolf ja Rudolf üritavad päästa ettevõtet kindlast krahhist.

Eesti Joonisfilm, 2014, 14’13”

Mattias Mälki fantaasiapõnevik tuukrist, kes avastab meritähtede saatusliku seose taevatähtedega. Kui ühel ööl kaob taevalaotusest üks täht, märkab seda ka maffiaboss, kes hakkab kohe kahtlustama tuukrit. Mafiooso kallim võrgutab ja uinutab tuukri, et sel viisil kadunud täht üles leida, kuid suigub ka ise unne. Uneuimas nad armuvad ja see vallandab maffiabossi vihahoo. Taevatähed kaotavad lootusetult tasakaalu ja kurjad meritähed asuvad rünnakule. Unenägu on täis õudu ja traagikat. Ärgates mõistavad armunud, et osa unes toimunud sündmusi on saanud reaalsuseks. Enam ei õnnestu tasakaalu taastada ja nüüd on oodata uut ohtu juba tähistaevast.

Eesti Joonisfilm, 2013, 20’34”

Vares Ada unistab abiellumisest. Ta usub, et tähtis on olla edevalt riides, kõik muu tuleb iseenesest – kirikuõpetaja paneb ju alati paari kõige uhkema kleidiga tüdruku ja nägusama poisi! Samal ajal jalutab linnas arhitekt Otto, kes otsib kohta uuele pilvelõhkujale. Ada märkab Ottot ja tunneb üle selja jooksvaid judinaid. Käepärastest vahenditest pruutkleit saab kiiresti valmis. Jahuga valgeks tehtud nägu ja ketšupiga joonistatud huuled mõjuvad lummavalt. Hallist varesest saab ekstravagantne vampnaine ning juba ta ongi Ottol käest kinni ja altari ees. Pulmatseremoonia läheb ladusalt, kuid siis saabub argipäev. Ada hakkab kahtlema, kas võõraste sulgedega ehtimine on ikka kõige õigem tee õnnele.

Eesti Joonisfilm, 2013, 14’19”

Üks lameda maa elanikest saab enda valdusesse prillid, mis lubavad ruumiliselt näha. Tal on head kavatsused, kuid ühe lisadimensiooni kontrollimine osutub päris keerukaks…

Eesti Joonisfilm, 2012, 15’28”

„Ussinuumaja“ on iidne tšuktši muinasjutt, mis viib meid rännakule inimhinge pimedaimatesse soppidesse. Mees otsustab naise tappa, kuna see lapsi ei saa. Ta rajab randa kivimaja ja hakkab selle sees usse kasvatama. Kui ussid on käsivarre jämedused, kutsub ta naise mereranda jalutama…

Eesti Joonisfilm, 2012, 13’04”

Elas kord mees, kellel ei olnud midagi peale iseenda. Ja unistuse, suure unistuse. Kuid tema ja unelma vahel laius suur ja ohtlik veteväli. Mees asus teele. Tänu vaprusele ja vastupidavusele jõudis ta pärale. Kuid kas see oli see, mida ta otsinud oli?

Eesti Joonisfilm, Rija Films, 2011, 75’23”

Ühel ööl juhtub Leiutajatekülas midagi ootamatut – kaks salapärast tundmatut hiilivad külla ja otsivad läbi vana rännukoer Klausi kohvri. Klaus ja Lotte asuvad asja uurima. Peagi saab selgeks, et otsitakse taga kolme salapärast kuukivi, mille Klaus viimasel matkal mägedest leidis. Klaus ja Lotte otsustavad külastada Klausi rännukaaslasi, kelle kätte jäid kaks ülejäänud kivi. Varsti selgub, et leidub veel teisigi, kes ihaldavad endale kolme müstilist kuukivi.

Eesti Joonisfilm, 2009, 16’38”

Endine ooperitäht on saatuse tahtel sunnitud töötama kaubanduskeskuse lastenurgas poroloonkostüümis Krokodillina. Lapsed on julmad, nad ei jäta ühtegi võimalust kasutamata, et krokodillikostüümis mehele tema koht kätte näidata. Elu tundub endisele esitenorile rõõmutu, isegi tülgastav, kuni ühel päeval astub tema ellu saatuslik naine ja… krokodill.

Eesti Joonisfilm, 2009, 8’37”

Hundi ja inimeste vaheline telekommunikatsioon viib olukorrani, kus gravitatsiooniseadused muutuvad tundmatuseni. Meedia kontrollib maailma, meediat omakorda juhib ja manipuleerib hunt.

Eesti Joonisfilm, 2009, 23’21”

Triloogia MEESTE MAAILM 1. film.

Temake, varahommikune saabuja, ja Tema, varajane töölemineja, kohtuvad vaid lahkumissuudluseks. Vihma sajab. Suur laev upub aeglaselt, kuid kindlalt. Mehed teevad tööd, sellist tööd, kus kiirustamisel ei ole kohta ja eksitakse vaid kord. Sellises elus on viimane sigaret osa katkematust ahelast. Temake, öine hambaarst, jääb magama ja näeb und, et ta ei jää magama. Vihma sajab. Õhtune lahkumissuudlus läheneb.

Eesti Joonisfilm, 2008, 4’43”

Raamatud haaravad ühel ööl võimu ja hävitavad ära kõik arvutid ning mobiiltelefonid. Hirmust mässama hakanud kirjandusväljaannete ees vannuvad inimesed raamatutele truudust ja hakkavad neid taas lugema. Kuid sellest on raamatutele vähe. Nad tahavad, et inimesed ka räägiks raamatutega, nii nagu inimesed rääkisid mobiiltelefonidega. Dialoogist inimeste ja raamatute vahel koorub välja tõsiasi, et inimesed on raamatutest kaugenenud. Seega märgisüsteemi viidud informatsioon ei pruugi tihtilugu enam avaneda ja on kohati lausa vastupidine algsele ideele.

Eesti Joonisfilm, 2008, 43’45”

Dramaatiline lugu armastusest, lukus ustest, näotust vargast, haavatud kurest, kadunud sülearvutist ning õdedest O’Keydest, kes on virtuaalsed prostituudid… Filmis ei ole Gabriella Ferrit, kuid on peaaegu happy end.

Eesti Joonisfilm, 2008, 19’08”

Priit Tenderi ja helilooja Märt-Matis Lille koostöös sündinud animatsioon, kus film kasvab välja muusikast, mida esitab NYYD Ensemble.

Eesti Joonisfilm, 2007, 2’14”

Vaadeldakse allegoorilises võtmes igatsuse olemust. Inimeste igatsused jäävad reeglina peitu patjadesse, aga mida peaks padjas olevad suled tegema oma igatsustega? Kaks sulge joonistavad tantsides jääle Aleksander Suumani luuletuse „Läänemerelinik“.

Eesti Joonisfilm, 2007, 2’20”

Jüri Üdi luuletusest „Ma kuklas tunnen eluaegset kuuli…” inspireeritud animatsioon. Kuul kuklas kaotab ajaga värskuse. Kuuli tundja minetab tunde teravuse. Ka magades. Ollakse sillas.

Eesti Joonisfilm, 2007, 18’36”

Omapärane luule ja filmi hübriidprojekt, mis kujutab seitsme eesti animaatori nägemust seitsmest eesti luuletusest. Iga mõneminutiline lõik illustreerib mõnd rohkem või vähem tuntud teksti just nii, nagu filmi autor seda enese jaoks tõlgendab. Eksperiment liidab animatsiooni ja poeesia – Animuse ja Pegasuse. Valikus on Jüri Üdi, Aleksander Suumani, Heiti Talviku, Andres Ehini, Arvi Siia, Asko Künnapi ja Ilmar Laabani luuletused filmides „Sügiseleegia”, „Viimane sigaret”, „Tuled öös”, „Läänemerelinik”, „Taimne direktor”, „Ma kuklas tunnen…” ja „Substantia Stellaris”.

Eesti Joonisfilm, 2007, 4’29”

Kahe eduka tapeedimeistri mälestuslugu nende esimese tapeedi valmimisest. Esimese tapeedi valmistasid nad täiesti juhuslikult, kui nad ükskord töötute ja aega surnuks löövate heidikutena ühes majas elasid ja aega surnuks lõid. Maja oli mahajäetud, kuid mitte päris. Keldrikorrusel elanud kunstnik avastas silmaringi laiendades nende ande ja teatas kuhu vaja. Sestsaadik on neil kahel olemas kõik, mida hing ihkab. Aga nende brutaalne maailmapilt pole põrmugi muutunud.

Eesti Joonisfilm, 2007, 3’30”

Ilmar Laabani kosmoses kirjutatud luule pudeneb laiali nagu viilipuru, ladestub meie meeltes ja valgub stellaarse substantsina laiali me kehades.

Eesti Joonisfilm, 2007, 2’14”

Luuletaja Heiti Talvik loeb abikaasale, poetess Betty Alverile ette äsjavalminud luuletust „Sygisellegia”. Tegemist on animeeritud fiktsiooniga.

Eesti Joonisfilm, 2007, 2’30”

Ühel päeval avastab Peadirektor, et on muutunud taimseks. See ei takista teda järgmisel hommikul Brüsselisse lendamast.

Eesti Joonisfilm, 2007, 2’06”

Nukra alatooniga luuletus üksindusest ja igatsusest. Näeme korruselamu akenderivi. Algul üksikud aknad – osad aknad on valgustamata, osad aga avatud ning inimesed neis toimetavad, elavad, sünnivad, surevad, lähevad lahku, rõõmustavad ja kurvastavad. Näeme põgusalt paarikümmet pisijuhtumit erinevate inimeste elust, niipalju kui avatud aknast või kardinaparaost näha on. See on ehk täiesti tühine ja juhuslik hetk, kuid siiski, kui edasi kujutleda, siis võib aimata järgnevat. Lõpuks, akendest kaugenedes, jäävad neist akendest ja nende taga olevatest eludest vaid väikesed heledad täpid mustas öötaevas. Aga tähed on teadagi kauged ja kättesaamatud ning mõistetamatult salapärased. Selline võib olla ka meie naaberkorteris elav tavaline inimene.

Eesti Joonisfilm, 2007, 5’13”

Allegooriline lugu märgikeelest, millest me lugematagi aru saame ja mida me pimesi järgime – selline spontaanne ja masinlik järgimine. Kanapeletise eest põgenev Paula valib enda arvates põgenemis-trajektoori ise. Alateadlikult märke järgides jõuab ta lõpuks välja sinna, kuhu on jõudnud ka kõik enne teda – salapärasesse majja sügaval metsas, kus mängitakse üht mängu ja kust kõik algab taas…

Eesti Joonisfilm, 2007, 1’46”

On mees räpases keldrikorteris ja on Naine uhkes kuurorthotellis Alpides. Nende vahel on purunenud suhe. Mees on allakäigu lõpusirgel, Naine tõusuredeli viimasel pulgal, kibestunud mõlemad. Täna tõmbavad nad viimaseid sigarette, Mees enne plaanitud enesetappu, Naine plaaniga suitsetamine maha jätta. Sekkub Deus ex Machina. Mehe oodatud enesetapp nurjub sisemise ebakindluse tõttu, Naine kihutab enesekindlalt mäest laskudes ootamatusse kuristikku.

Eesti Joonisfilm, 2006, 11’40”

Uuritakse armastuse ja toidu omavahelisi seoseid. Nii nagu toiduahel eksisteerib ka armastuseahel – selleks, et kedagi armastada, peab see keegi samuti armastama. Ja nii nagu toiduahel on ka armastuseahel ringikujuline ning lõpeb iseendaga. Film püüab läbi musta huumori lahata armastuse olemust ja jõuda arusaamisele, mis maitsega on elu.

Eesti Joonisfilm, Rija Films, 2006, 80’55”

Kusagil Euroopas, suure mere ääres, asub Leiutajateküla, kus on au sees igasuguste majapidamises kasulike vigurite meisterdamine. Igal aastal korraldavad külaelanikud uute leiutiste võistluse. Üks kuulsaim leiutaja on energilise koeratüdruku Lotte isa Oskar. Tema peamiseks rivaaliks on jänes Adalbert, kelle abikaasagi kogu hingest võistlusest osa võtab. Järjekordse võistluse eelõhtul leiavad Lotte ja tema sõber kassipoeg Bruno merest vettinud raamatu, mille vahelt ronib välja mesilane Susumu, aednik kaugest Jaapanist. Susumu õpetab külaelanikele võistluste eel mõned judoheiteid, mida viimased hakkavad agaralt kasutama igapäevaelu hõlbustamiseks.

Eesti Joonisfilm, 2006, 14’38”

Väikelinnas valitseb elevus. Oodatakse iga-aastase maratonijooksu algust. Stardipaugu asemel plahvatab pomm. Õhku on lastud linna sümbol – skulptuur jooksvast mehest. Vallandub tegevusteahel, mille lõppu ei oska keegi aimata. Politseiinspektor, skulptor, avaliku käimla ümbruses tegutsev sulikamp, kõigil neil tuleb läbida oma maraton. Vaid juhuslikult lahti pääsenud õhupall liugleb asjade algust ja lõppu teadmata omasoodu, ülejäänud rabelevad end hingetuks.

Eesti Joonisfilm, 2005, 75’21”

Kaks Ameerika salateenistuse agenti Frank ja Wendy on saadetud maailma ohukoldesse nimega Estonia. Estonia on jabur koht, võib-olla isegi veel jaburam kui agendid ise. Frank ja Wendy, kellele maailma päästmine on igapäevane töö, saadavad mängleva kergusega korda nii mentaalseid kui ka manuaalseid vägitegusid. Näib, et lõplikust võidust lahutab neid eimiski, aga võta näpust. Kurjuse telg ei kuiva kokku ja ründab superagente sealt, kust nad seda oodatagi ei oska…

Eesti Joonisfilm, 2005, 9’30”

Kaks Ameerika salateenistuse agenti Frank ja Wendy on saadetud maailma ohukoldesse nimega Estonia, mis on jabur koht, võib-olla isegi veel jaburam kui agendid ise. Estonia laseb kosmosesse isikliku ökoloogiliselt puhta satelliidi, kutsudes sellega esile Ameerika liitlaste õigustatud pahameele. Käivitub vabaduse ristisõda puust sputnikute vastu. Mängu tulevad nii hävitajahunt Wolfgang kui ka geneetiline robot Jordan-1. Agentidel on rasked ajad. Frank on ebaõnnestunud suhtes Täispuhutava Dollyga ning Wendy nakatub rohelisse ideoloogiasse. On oht, et maailma lauspommitamine võib jääda ära…

Eesti Joonisfilm, 2005, 9’30”

Kaks Ameerika salateenistuse agenti – Frank ja Wendy – on saadetud maailma ohukoldesse nimega Estonia. Estonia on jabur koht, võib-olla isegi veel jaburam kui agendid ise. Frankilt ja Wendylt võetakse nende igati ärateenitud puhkus kodumaal. Miks on igal ameeriklasel muhk kuklas? Kes peksab kaasmaalasi vastu pead? Miks Santa Klaus nutab? Miks November on Detsember? Need küsimused teevad agendid rahutuks. On saanud heaks tavaks, et rahutu agent tõmbab padruni rauda. Värisege, Tolson & Mushroom! Teed näitab Abraham Lincolni pöial…

Eesti Joonisfilm, 2005, 9’30”

Ameerika salateenistuse agendid Frank ja Wendy on saadetud maailma ohukoldesse nimega Estonia, mis on jabur koht, võib-olla isegi veel jaburam kui agendid ise. Frank ja Wendy konspiratiivkontori moderniseerimise tagasihoidlik plaan paljastab kohutavad tõsiasjad. Igitalvise Wiru Streeti lumesajus on kannibalismi eelaimus. Mõistes, et Ameerika pensionäridest adrenaliinituristid on määratud pelgalt suupiste rolli, ei saa agendid jääda kõrvaltvaatajaiks. Tänu Suhkrupeetide reetlikkusele saab Frankist lühiajaline mõttehiiglane ning kogu võitlus arktiliste painajatega langeb Wendy habrastele õlgadele. Õnneks toetuvad need haprad õlad tunduvalt võimsamale rinnapartiile.

Eesti Joonisfilm, 2005, 11’19”

See on tragikoomiline lugu tavalise paneelmaja elanikest. Ühel heal päeval läheb elektroonik Anti hulluks ning otsustab televiisorite asemel maailma parandama hakata. Maailm aga ei näi Antit mõistvat ning tõlgendab tema positiivset sõnumit hoopis isemoodi.

Eesti Joonisfilm, 2005, 4’12”

Tänu naisele suitsevad vabrikukorstnad, töötavad tootmisliinid ja värdjalikult väike mees saab ennast valitsejana tunda. Naise mäss lõpeb koos energiaga, mida annab reite vahele paigutatav patarei. Selle vahetamine on mehe pädevuses, niisiis on kogu süsteem mingil määral mõlemast sõltuv. Tervikuna ei ennusta see siiski mitte midagi head.

Eesti Joonisfilm, 2005, 9’30”

Kaks Ameerika salateenistuse agenti – Frank ja Wendy – on saadetud maailma ohukoldesse nimega Estonia. Estonia on jabur koht, võib-olla isegi veel jaburam kui agendid ise. Marslased riputavad pesu kuivama. Kuid kes kuivatab Wendy püksikesi? Vastus jääb saamata, sest taevasse kerkib midagi kohutavat. Aegade hämarusest väljaliuglev ajaleht „Pravda” aitab kaasa Gröönimaa kompartei sünnile. Jose Fernandez jätab vastutuult sülitamise, sest õhus on operatsioon „Solgisurma Hüljes” hõngu. „On aeg,” mõtlevad agendid. Põgus preventiivne tuumalöök Latvia pihta, siis haarab Wendy püstoli ja Frank siseneb Transatlantilisse solgitorru…

Eesti Joonisfilm, 2004, 11’21”

Lugu naisest, kes kirjutusmasina abil manipuleerib ümbritseva maailmaga ja selles leiduvate meestega. Ootamatu lapseootele jäämine tõotab tuua surmavaid tagajärgi. Film valitsemisest ning erakordsest päritavast andest.

Eesti Joonisfilm, 2003, 11’51”

Lugu loomaaias elavast ahvist, keda juhuse tahtel sunnitakse hakkama inimeseks. Ahv viiakse loomaaeda eksinud purjus jõuluvana pähe viinaravilasse. Seal raseeritakse ahvilt kõik karvad ja ongi pealtnäha korralik kodanik valmis. Inimühiskond võtab värske liikme, raseeritud ahvi kiiresti omaks, ahvist kujuneb austatud ühiskonnategelane.

Eesti Joonisfilm, 2003, 9’30”

Kaks Ameerika salateenistuse agenti Frank ja Wendy on saadetud maailma ohukoldesse nimega Estonia, mis on jabur koht, võib-olla isegi veel jaburam kui agendid ise. Natsipöialpoisid ja rahvusvahelised geenimanipulaatorid ühendavad jõud ning arendavad välja vastupandamatu turundusstrateegia. Inimkonda ähvardab lõhkisöömise oht. Ja ühel hetkel ähvardab see oht ka Franki ja Wendyt. Ent nagu FBI-s öeldakse: sa võid olla paks kui siga, aga kui maailm vajab päästmist, siis tuleb ta päästa. Frank ja Wendy ei lase järjekordset võimalust käest.

Eesti Joonisfilm, 2003, 23’52”

Karl on väsinud teda rõhuvast kuulsuse koormast ning otsustab sellest vabaneda. Pöördunud tagasi tavaliste inimeste hulka, ristub tema tee kuulsust otsiva Marilyniga. Tavaline Karl ongi jõud, mis teeb Marilynist masside iidoli. Kuid mitte kauaks…

Eesti Joonisfilm, 2003, 9’30”

Kaks Ameerika salateenistuse agenti – Frank ja Wendy – on saadetud maailma ohukoldesse nimega Estonia. Estonia on jabur koht, võib-olla isegi veel jaburam kui agendid ise. Seekordne löök on planeeritud eriti salakavalalt. Agentide valvsust üritatakse uinutada kõikvõimaliku hämaga – Wendy-seenior pistetakse koos ahvidega karantiini, Franki unenägudesse edastatakse rõvedaid laulvaid maasikaid. Kõik selleks, et juhtida tähelepanu kõrvale peamiselt – kelleltki Antoniolt ja tema surmatoovalt kohvrilt.

Eesti Joonisfilm, 2003, 9’30”

Kaks Ameerika salateenistuse agenti – Frank ja Wendy – on saadetud maailma ohukoldesse nimega Estonia. Estonia on jabur koht, võib-olla isegi veel jaburam kui agendid ise. Avastades Estonias natsipöialpoiste põrandaaluse vorstivabriku, meenub Frankile lapsepõlv. Ta elab veelkord läbi kõik vorstidega seostuvad kohutavad foobiad. Lisaks tuleb Frankil teistkordselt saada meheks – seekord vorstist meheks. Tõsi, see ei toimu ilma Pöördumatute Protsesside Pööraja hämarate boreaalsete kunstideta. Tühine pole ka Wendy raudse rusika roll.

Eesti Joonisfilm, 2002, 11’37”

Kasside orkester esitab „Kontserdi Porgandipirukale”. Vanaema otsustab küpsetada porgandipiruka ja saadab vanaisa ja lapselapse põllule porgandit tooma. Üritades puhtaks pesta üleannetuid porikärbseid, satub vanaema järve keskel loksuvasse kasti. Vanaisa ja lapselaps asuvad vanaema otsima. Pimeda Jänese abil jõutakse järveni. Järves ujuv kala teatab tähtsalt: lõpp hea, kõik hea.

Eesti Joonisfilm, 2001, 50’34”

Häbelik lepatriinupoiss Tim läheb jõululaupäeva hommikul külla lepatriinutüdruk Miale, kelle väike majake ripub metsas kuuse otsas. Ootamatult tuleb metsa inimene, saeb kuuse Mia majakesega maha ja viib koju jõulupuuks. Nii satuvad ka lepatriinud inimese majja. Otsides tagasiteed metsa, kohtavad Tim ja Mia mitmesuguseid toaputukaid, kes ei ole metsast midagi kuulnud. Siis aga tuleb inimestele külla Jõuluvana, kelle taskust ronib välja päkapikk-putukas väikese kingikotiga, et jagada toaputukatele kingitusi. Kui kõik toaputukad on kingitused saanud ja kingikott tühi, märkab päkapikk üksikuna seisvaid Timi ja Miat. Jõululaupäeval võivad aga teoks saada nii mõnedki unistused.

Eesti Joonisfilm, 2001, 11’08”

Vananev mees asub naise juurest teele unelmate mäele Fujiyamale, kus tungleb tuhandeid tippupürgijaid, kõigil kohvrid käes. Mägi ise koosneb sadadest tuhandetest kohvritest. Igal tippujõudjal hammustab tema enda kohver pea otsast ning tema elutu keha kukub kraatrisse. Enne seda aga laulab kohver naishäälega imelist laulu, millest tippupürgijad saavad üha uut innustust. Mees teeb ootamatu otsuse – heites põleva sigareti kohvrisse ja põleva kohvri kraatrisse, vallandab ta maavärina. Mägi puruneb, maa neelab tuhandeid, kaardimajade rusudes hukkuvad linnad, õhus lendab kohvreid ja peadeta laipu. Mees jõuab koju. Aga naise hiidrind ei liigu enam – elutu valge mäena kõrgub see ta ees.

Eesti Joonisfilm, 2001, 11’07”

Lugu üksikust ja jõhkrast kangelasest, peata ratsanikust. Ta on tavaline Grand Canyoni elanik nagu teisedki, kuid tal puudub pea. Kuna ta on teistest kanjonielanikest erinev, vaevab ratsanikku alaväärsuskompleks ning ta on kohutavalt vägivaldne. Mõne katsumuse järel õnnestub peata ratsanikul leida endale uus pea. Nimelt kleepub ta taevas särava kuu külge ja temast saab suure peaga kuunägu. Vaatamata uuele kuunäole ei muutu ta paremaks, vaid jääb üksikuks ning jõhkraks. „Peata ratsanik” on lugu indiviidi ja ühiskonna kompromissist.

Eesti Joonisfilm, 2001, 0’52”

Kogu elu õiglust kaitsnud ja kurjusega võidelnud Superman on jäänud vanaks. Et vanaduspäevi veidigi värvilisemaks muuta, on Superman otsustanud leida endale armukese, kes oskaks lennata nagu temagi ja tooks lapsi. Film „Superlove” on lugu ühepoolsest ja võimatuna tunduvast armastusest Supermani ja toonekure vahel.

Eesti Joonisfilm, 2000, 64′

Väikeses külas mere ääres elavad juba tuttavad koerad seriaalist „Tom and Fluffy” – Oskar, Klaus, Tom, Fluffy ja teised. Vahepeal on nii mõndagi juhtunud. Näiteks Oskar on pärast aastatepikkust poissmehepõlve abiellunud. Nüüd on Oskaril väike tütar Lotte. Ühel päeval, kui rändlinnud lendavad üle küla Lõunamaa poole, väsib väike linnupoeg Pippo ja teeb siin hädamaandumise. Oskar, vana rännumees Klaus ja väike Lotte asuvad koeratüdruku eestvõtmisel Oskari lennumasinaga teele Lõunamaale, et linnulaps Pippo sugulaste juurde aidata. Teekond Lõunamaale on täis huvitavaid ja naljakaid seiklusi.

Eesti Joonisfilm, 1999, 15’34”

Joonisfilm räägib inimeste ja muude elusolendite suhete kaudu, et elu võib olla kohati mitmekesisem ja ootamatum, kui see esmapilgul näib. Indiviidil on õigus valida oma tee keerulises maailmas.

Eesti Joonisfilm, 1999, 11’39”

Üksikul saarel keset kurbuse merd kulgeb elu igapäevast rada pidi. Läbipõlenud viiulikunstnik sooritab halenaljakat etteastet tantsijannast naisega. Ja siis astub ühekäeline toolmees esimesed sammud… inimlikuma tuleviku poole.

Eesti Joonisfilm, 1998, 29’38”

Vaevalt keegi aimab lähenevat katastroofi. Kõige vähem ehk Diego, mees, kelle nime võib lugeda tema näost. Aga äkki on kingad vett täis. Koridoris kaigub Julia kontsaklõbin. Underground ei räägi enam sosinal. Nii see tavaliselt algab… Ning mingil hetkel on jäänud vaid ainuke lootus – porgandite öö.

Eesti Joonisfilm, 1997, 73′

Väike küla suure mere ääres. Kaks noort koera, Tom ja Fluffy, on armunud teineteisesse. Nende sõber, leiutajast koer Oskar, on äsja leiutanud suhkrumasina. Külla pöördub tagasi ümbermaailmareisilt vana koer Klaus. Nemad neli, lisaks veel kass Julius ja tiigis elunev ärahellitatud lohe Otto; rott Leo ja väike valge hiireneiu Julia; jänes James, kes ei ole sugugi veendunud, et ta on ikka jänes; väikesed salapärased mehikesed ja helesinised liblikad; putukaema Anna oma kolme vallatu putukalapsega – kõik nad kokku ongi tegelasteks lastele mõeldud humoorikas joonisfilmis „Tom ja Fluffy”.

Eesti Joonisfilm, 1996, 9’02”

Noorel Udol on põletav soov lennata. Ent ta ei tea, et on olemas seadus, mis hoiab asju maa küljes kinni ja lendamiseks tuleb asjadest lahti lasta. Nii mõnegi jaoks on sellel hukatuslik tagajärg. Lendamine on ju unistus, mis täitudes puruneb. Gravitatsioon seevastu on reaalsus, mis teeb igast lendamisest lõpuks langemise. Selle valusa mõistmise läbi jõuab noor Udo uuele tasandile. Nüüd näeb ta maailma teise nurga alt.

Eesti Joonisfilm, 1995, 29’59”

Kino sajandale aastapäevale pühendatud „1895” räägib vendade August ja Louis Lumière’i elust, esitades üldsusele seni tundmata fakte ja sündmusi – kuulsad vennad on ju läinud ajalukku kinematograafia leiutajatena. Film on illusioon. Kas illusioon on tõde? See väide ja küsimus olid aluseks filmi autoritele, kui nad võtsid endale õiguse kinnitada, et just nende versioon vendade Lumière’ide elust ja kino sünnist on kõigist seni teadaolevatest kõige originaalsem ja ainulaadsem.

Eesti Joonisfilm, 1995, 15’40”

Täiskasvanud inimesed on kõik siin maailmas must-valgelt ära lahterdanud: hea ja halb, kasulik ja kasutu. Näiteks peetakse mõistlikuks kärbsed, ühed äärmiselt tüütud ja ebameeldivad nähtused, ära tappa. Väike Liidi on aga otsustanud kärbeste kaitseks välja astuda. Tüdrukuke esineb lausa teadustraktaatidega, tuues argumente nii pro kui ka contra. Protestiks isa tegevuse vastu alustab Liidi näljastreiki. Selle tagajärjel muutub aga niigi väike tüdruk äärmiselt tillukeseks. Sellisena satub ta tolmuimejasse ning sealt prügimäele ja eluohtlikesse olukordadesse. Siin aga tulevad tüdrukukesele teiste seas appi just kärbsed, tänu kellele on loota ka filmile õnnelikku lõppu.

Eesti Joonisfilm, 1995, 14’11”

Tallinn on tuntud keskaegse vanalinna poolest. Ent säilinud pole üksnes vanad majad ja tänavad, meieni on samuti jõudnud nende kohtadega seotud ammusaegsed legendid. Film räägib Oleviste kirikust ja salapärasest meistrimehest, kes sellele kirikule omal ajal ühe maailma kõrgeima torni ehitas.

Tallinnfilm, 1993, 20′

Tallinnfilm, 1993, 10′

Varalahkunud mitmekülgse kunstniku Aarne Vasara ainsaks pikaks joonisfilmiks jäänud töö, mis on täis mõnusat parodeerimist ja sürrealistlikke metamorfoose. Setude pulmapeost saab priiskav ja paheline bakhanaal ning algse korra taastamiseks peab lõpuks sekkuma isegi emake Setumaa.

Tallinnfilm, 1993

Tallinnfilm, 1992, 13’52”

Kurb lugu inimese unistusest elada keset visuaalset atraktiivsust ja säravat vahtu. Prügiämbrit tühjendama läinud pereisa satub hoopis isevärki maailma, kus temaga eriskummalisi asju sünnib. Samas on see maailm tegelikult lõputu tarbimisühiskonna ja massimeediumite poolt süstitava elukäsitluse groteskne kokkuvõte. Kas ei tee see uus elu filmi peategelast hoopiski passiivseks nukuks? Film on lahendatud piksallatsioonitehnikas ühendades näitlejaid ja nukke.

Tallinnfilm, 1991, 9’19”

Ahne rebane näppab kingid Jõuluvana reelt, kuid Päkapikk ja tema poolt elustatud kaks mänguasja toimetavad kingid lastele. Rebasele antakse tema temp andeks ja jõulurahu seatakse jalule.

Tallinnfilm, 1991, 9’55”

Jõulude eel ärkab unest omalaadne päkapikkude maailm. Lumivalged päkapikud valmistavad lumest ja jääst kingitusi. Töö käigus muutuvad päkapikud ise värvilisteks – nende maailm saab ilu ja olemasolu mõtte.

Tallinnfilm, 1990, 9’16”

Humoristliku nukufilmisarja „Koolilood” esimeses osas kujutlevad ühe klassi õpilased ennast tavalisest looduslootunnist ürgaega. Nende fantaasiapildis põimub kaasaeg ürgse maailmaga, mis tekitab naljakaid seiklusi ja juhtumisi: kohtumist lõbusa dinosaurusega ja kiviaegsete tööriistade katsetamist.

Tallinnfilm, 1990, 8’53”

Humoristliku nukufilmisarja „Koolilood” teises osas tutvuvad ühe klassi õpilased muusikatunnis klassikalise muusika ja noodikirjaga. Samas muundub nende kujutluses klassikaline muusika rokiks ja klaver mehhaaniliseks sõiduriistaks. Ometi avastavad õpilased musitseerimisrõõmu ja koos sellega noodikirja lugemisoskuse vajalikkuse.

Tallinnfilm, 1990, 8’16”

Humoristliku nukufilmisarja „Koolilood” kolmandas osas puutuvad õpilased astronoomiatunnis kokku teleskoobi, päikesesüsteemi, Maa külgetõmbejõu ja ufonautidega.

Tallinnfilm, 1990, 8’36”

Humoorika nukufilmisarja „Koolilood” neljandas osas elustub geograafiatunnis õpilaste kujutluses Maa loodus. Lumi täidab klassiruumi, Mississippi jõgi voolab klassi jne. Kõigele krooniks sünnib nende vanatüdrukust geograafiaõpetajanna ja muusikaõpetaja vahel armulugu ning õpetajad astuvad pidulikult abiellu.

Tallinnfilm, 1990, 14’33”

Nukufilm jõuludest. Filmis ühitatakse nukumaailm ja natuurivõtted lastega, elustatakse traditsiooniline muinasjutumaa päkapikkude ja jõuluvanaga. Film on tehtud, mõeldes väikesele vaatajale.

Tallinnfilm, 1990, 9’22”

„Surmamõrsjad” baseerub Eesti poetessi Marie Underi ballaadil, see on traagilis-lüüriline lamenukufilm mõrsjatest, kes uputavad ennast sohu, sest vaenlane tappis nende omaksed… ja vallutas nende maa…

Tallinnfilm, 1989

Kolmas satiiriline sotsiaal-kriitiline lühipala samanimelisest nukufilmist, mis on suunatud elukeskkonna saastamise, demagoogia ja vastutustundetuse vastu.

Tallinnfilm, 1989

Esimene lühipala satiirilisest sotsiaal-kriitilisest nukufilmist „Elu ja surm”, mis on suunatud elukeskkonna saastamise, demagoogia ja vastutustundetuse vastu.

Tallinnfilm, 1989, 9’39”

Sürrealistlik nukufilm põhineb nuku- ja mängufilmi väljendusvahendite, inimsuuruste nukkude ja näitlejate kontseptuaalselt põhjendatud sümbioosil. Reaalsuse-irreaalsuse piiril olevast filmimaterjalist organiseeritakse selle maailma monotoonsust ja illusoorsust paljastavad formaalsed maskid. Näiliselt piiratud ruum rõhutab egoismile rajatud elu välist suursugusust, mis kasvab üldistuseks Euroopa jõuetust ja põhustunud tsivilisatsioonist.

Tallinnfilm, 1989

Teine lühipala satiirilisest sotsiaal-kriitilisest nukufilmist „Elu ja surm”, mis on suunatud elukeskkonna saastamise, demagoogia ja vastutustundetuse vastu.