Janno Põldma

Eesti Joonisfilm, 2019, 78’26″

Film on valminud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

Laste poolt armastatud Lotte-lugude kolmandas filmis saab vahva koeratüdruk Lotte endale väikese õe Roosi. Leiutajatekülla tulevad teadlased, pesukaru Karl ja kala Viktor, kes osalevad suurel rahvalaulude kogumise võistlusel. Peaauhinna saab see, kel õnnestub salvestada maailma vanima loomaliigi, müütiliste tuldpurskavate lohede rahvalaul. Lotte ja Roosi otsustavad teadlasi aidata. Neid ootavad ees põnevad ja ootamatud seiklused.

Eesti Rahvusringhääling, 2017, 6 x 30′

Eesti Joonisfilm, Rija Films, 2011, 75’23”

Ühel ööl juhtub Leiutajatekülas midagi ootamatut – kaks salapärast tundmatut hiilivad külla ja otsivad läbi vana rännukoer Klausi kohvri. Klaus ja Lotte asuvad asja uurima. Peagi saab selgeks, et otsitakse taga kolme salapärast kuukivi, mille Klaus viimasel matkal mägedest leidis. Klaus ja Lotte otsustavad külastada Klausi rännukaaslasi, kelle kätte jäid kaks ülejäänud kivi. Varsti selgub, et leidub veel teisigi, kes ihaldavad endale kolme müstilist kuukivi.

Eesti Joonisfilm, 2007, 2’20”

Jüri Üdi luuletusest „Ma kuklas tunnen eluaegset kuuli…” inspireeritud animatsioon. Kuul kuklas kaotab ajaga värskuse. Kuuli tundja minetab tunde teravuse. Ka magades. Ollakse sillas.

Eesti Joonisfilm, 2007, 18’36”

Omapärane luule ja filmi hübriidprojekt, mis kujutab seitsme eesti animaatori nägemust seitsmest eesti luuletusest. Iga mõneminutiline lõik illustreerib mõnd rohkem või vähem tuntud teksti just nii, nagu filmi autor seda enese jaoks tõlgendab. Eksperiment liidab animatsiooni ja poeesia – Animuse ja Pegasuse. Valikus on Jüri Üdi, Aleksander Suumani, Heiti Talviku, Andres Ehini, Arvi Siia, Asko Künnapi ja Ilmar Laabani luuletused filmides „Sügiseleegia”, „Viimane sigaret”, „Tuled öös”, „Läänemerelinik”, „Taimne direktor”, „Ma kuklas tunnen…” ja „Substantia Stellaris”.

Eesti Joonisfilm, 2007, 2’14”

Luuletaja Heiti Talvik loeb abikaasale, poetess Betty Alverile ette äsjavalminud luuletust „Sygisellegia”. Tegemist on animeeritud fiktsiooniga.

Eesti Joonisfilm, 2007, 2’06”

Nukra alatooniga luuletus üksindusest ja igatsusest. Näeme korruselamu akenderivi. Algul üksikud aknad – osad aknad on valgustamata, osad aga avatud ning inimesed neis toimetavad, elavad, sünnivad, surevad, lähevad lahku, rõõmustavad ja kurvastavad. Näeme põgusalt paarikümmet pisijuhtumit erinevate inimeste elust, niipalju kui avatud aknast või kardinaparaost näha on. See on ehk täiesti tühine ja juhuslik hetk, kuid siiski, kui edasi kujutleda, siis võib aimata järgnevat. Lõpuks, akendest kaugenedes, jäävad neist akendest ja nende taga olevatest eludest vaid väikesed heledad täpid mustas öötaevas. Aga tähed on teadagi kauged ja kättesaamatud ning mõistetamatult salapärased. Selline võib olla ka meie naaberkorteris elav tavaline inimene.

Eesti Joonisfilm, 2007, 5’13”

Allegooriline lugu märgikeelest, millest me lugematagi aru saame ja mida me pimesi järgime – selline spontaanne ja masinlik järgimine. Kanapeletise eest põgenev Paula valib enda arvates põgenemis-trajektoori ise. Alateadlikult märke järgides jõuab ta lõpuks välja sinna, kuhu on jõudnud ka kõik enne teda – salapärasesse majja sügaval metsas, kus mängitakse üht mängu ja kust kõik algab taas…

Eesti Joonisfilm, Rija Films, 2006, 80’55”

Kusagil Euroopas, suure mere ääres, asub Leiutajateküla, kus on au sees igasuguste majapidamises kasulike vigurite meisterdamine. Igal aastal korraldavad külaelanikud uute leiutiste võistluse. Üks kuulsaim leiutaja on energilise koeratüdruku Lotte isa Oskar. Tema peamiseks rivaaliks on jänes Adalbert, kelle abikaasagi kogu hingest võistlusest osa võtab. Järjekordse võistluse eelõhtul leiavad Lotte ja tema sõber kassipoeg Bruno merest vettinud raamatu, mille vahelt ronib välja mesilane Susumu, aednik kaugest Jaapanist. Susumu õpetab külaelanikele võistluste eel mõned judoheiteid, mida viimased hakkavad agaralt kasutama igapäevaelu hõlbustamiseks.

Eesti Joonisfilm, 2002, 11’37”

Kasside orkester esitab „Kontserdi Porgandipirukale”. Vanaema otsustab küpsetada porgandipiruka ja saadab vanaisa ja lapselapse põllule porgandit tooma. Üritades puhtaks pesta üleannetuid porikärbseid, satub vanaema järve keskel loksuvasse kasti. Vanaisa ja lapselaps asuvad vanaema otsima. Pimeda Jänese abil jõutakse järveni. Järves ujuv kala teatab tähtsalt: lõpp hea, kõik hea.

Eesti Joonisfilm, 2001, 50’34”

Häbelik lepatriinupoiss Tim läheb jõululaupäeva hommikul külla lepatriinutüdruk Miale, kelle väike majake ripub metsas kuuse otsas. Ootamatult tuleb metsa inimene, saeb kuuse Mia majakesega maha ja viib koju jõulupuuks. Nii satuvad ka lepatriinud inimese majja. Otsides tagasiteed metsa, kohtavad Tim ja Mia mitmesuguseid toaputukaid, kes ei ole metsast midagi kuulnud. Siis aga tuleb inimestele külla Jõuluvana, kelle taskust ronib välja päkapikk-putukas väikese kingikotiga, et jagada toaputukatele kingitusi. Kui kõik toaputukad on kingitused saanud ja kingikott tühi, märkab päkapikk üksikuna seisvaid Timi ja Miat. Jõululaupäeval võivad aga teoks saada nii mõnedki unistused.

Eesti Joonisfilm, 2000, 64′

Väikeses külas mere ääres elavad juba tuttavad koerad seriaalist „Tom and Fluffy” – Oskar, Klaus, Tom, Fluffy ja teised. Vahepeal on nii mõndagi juhtunud. Näiteks Oskar on pärast aastatepikkust poissmehepõlve abiellunud. Nüüd on Oskaril väike tütar Lotte. Ühel päeval, kui rändlinnud lendavad üle küla Lõunamaa poole, väsib väike linnupoeg Pippo ja teeb siin hädamaandumise. Oskar, vana rännumees Klaus ja väike Lotte asuvad koeratüdruku eestvõtmisel Oskari lennumasinaga teele Lõunamaale, et linnulaps Pippo sugulaste juurde aidata. Teekond Lõunamaale on täis huvitavaid ja naljakaid seiklusi.

Eesti Joonisfilm, 1999, 15’34”

Joonisfilm räägib inimeste ja muude elusolendite suhete kaudu, et elu võib olla kohati mitmekesisem ja ootamatum, kui see esmapilgul näib. Indiviidil on õigus valida oma tee keerulises maailmas.

Eesti Joonisfilm, 1997, 73′

Väike küla suure mere ääres. Kaks noort koera, Tom ja Fluffy, on armunud teineteisesse. Nende sõber, leiutajast koer Oskar, on äsja leiutanud suhkrumasina. Külla pöördub tagasi ümbermaailmareisilt vana koer Klaus. Nemad neli, lisaks veel kass Julius ja tiigis elunev ärahellitatud lohe Otto; rott Leo ja väike valge hiireneiu Julia; jänes James, kes ei ole sugugi veendunud, et ta on ikka jänes; väikesed salapärased mehikesed ja helesinised liblikad; putukaema Anna oma kolme vallatu putukalapsega – kõik nad kokku ongi tegelasteks lastele mõeldud humoorikas joonisfilmis „Tom ja Fluffy”.

Eesti Joonisfilm, 1996, 9’02”

Noorel Udol on põletav soov lennata. Ent ta ei tea, et on olemas seadus, mis hoiab asju maa küljes kinni ja lendamiseks tuleb asjadest lahti lasta. Nii mõnegi jaoks on sellel hukatuslik tagajärg. Lendamine on ju unistus, mis täitudes puruneb. Gravitatsioon seevastu on reaalsus, mis teeb igast lendamisest lõpuks langemise. Selle valusa mõistmise läbi jõuab noor Udo uuele tasandile. Nüüd näeb ta maailma teise nurga alt.

Eesti Joonisfilm, 1995, 29’59”

Kino sajandale aastapäevale pühendatud „1895” räägib vendade August ja Louis Lumière’i elust, esitades üldsusele seni tundmata fakte ja sündmusi – kuulsad vennad on ju läinud ajalukku kinematograafia leiutajatena. Film on illusioon. Kas illusioon on tõde? See väide ja küsimus olid aluseks filmi autoritele, kui nad võtsid endale õiguse kinnitada, et just nende versioon vendade Lumière’ide elust ja kino sünnist on kõigist seni teadaolevatest kõige originaalsem ja ainulaadsem.

Tallinnfilm, 1994

Eesti Joonisfilm, 1992, 29’26”

Igas lahutavas seinas leidub uks. Ühendav uks. Victor leiab sellise ukse. Näota ja nimeta Victor on valmis minema. Iga minek on ka saabumine. Iga saabumine pole aga tagasijõudmine. Victor on alustanud ohtlikku mängu.

Tallinnfilm, 1992, 90′

Teadushuvilise Tomi tutvus tulnukahuvilise Ahvenaga algab siis, kui Tomi raketikatsetus jõe ääres on lõppenud paugu ja visinaga. Ahven teab rakettidest mõndagi, lisaks on ta veendunud, et tühja taarat ei tohi niisama ära visata. Jõest leitud vanaaegsed pudelid taarapealikku Filippi aga ei huvita, kuni ühe pudeli kildude seast tulevad välja juhised kallihinnalise maali leidmiseks. Oma jõuguga taiese jälgi ajades ristub Filipi tee Tomi, tema sõbra Harri ja Ahvenaga, kes otsivad Harrilt varastatud spordikotti. Pudelites peitunud saladus avaneb sellele, kel lisaks heale õnnele on ka mõistust, mis trumpab üle ahnuse ja alatuse.

Tallinnfilm, 1992

Tallinnfilm, 1991

Tallinnfilm, 1990

Tallinnfilm, 1990, 59’12”

Kolm naksitralli – Sammalhabe, Kingpool ja Muhv saavad sõpradeks ning rändavad punase furgoonautoga mööda suviseid radu. Rahuliku idülli rikuvad kassid, kes terroriseerivad ühe väikelinna elanikke. Abivalmis naksitrallid vabastavad linnakese kassidest, kuid see toob kaasa uue nuhtluse – rotid. Jälle asuvad naksitrallid tegutsema, et taastada kaduma läinud tasakaal. Digitaalselt taastatud 2013. aastal. Eno Raua lasteraamatu „Naksitrallid” motiividel.

Tallinnfilm, 1989

Tallinnfilm, 1989, 8’38”

Filmilindile kraabitud ja värvitud ekspressiivne autorinägemus haigest ühiskonnast. Sisevaade eksistentsist looduskauges labürindis, tagurpidi pöördunud püramiidis. Alateadvus peegeldab bürokraatide vallutusretke kummalise rähnmehe pärusmaale, tema elukeskkonda ja universumisse – linnupuuri.

Tallinnfilm, 1989, 9’54”

Seisundipsühholoogial rajanev lakooniline joonisfilm, mis avab surutud, hullumeelsusega piirneva hingelise seisundi ja tee selleni. Film viib mõttele võimalikust vanadusküpsusest ja vabanemisest teispoolsuses. Liikumine siinpoolsusest kosmilise ruumi avaruse tunnetamiseni viitab indiviidi, aga ka ühiskonna võimalikule arenguteele. Arvo Valtoni samanimelise novelli ainetel.

Tallinnfilm, 1988, 9’05”

Tallinnfilm, 1988, 9’42”

Täiskasvanuile suunatud joonisfilm „Lend” on mõtteliseks jätkuks režissöör Avo Paistiku eelnevale filmile „Hüpe” (1985). „Lennu” filosoofiline üldistus põhineb aga kõrgemal abstraheerituse astmel ja on seega mitmeplaanilisem. Film kõneleb metafoorses ja kujundirikkas keeles inimese unistuse ja eneseteostuse raskest ja vastuolulisest vahekorrast.

Tallinnfilm, 1987, 24’45”

Satiiriline novellidest koosnev joonisfilm, mille teravik on suunatud negatiivsete ilmingute vastu ühiskonnas, kus võtmepositsioonil on bürokraatia.

Tallinnfilm, 1987, 8’18”

Ramses on jahikoer, kes armastab loomi ja linde. Kuna tema peremehel on suur kirg jõe äärde ja metsa minna, peab Ramses hajameelse peremehe aitamiseks kalade ja metsaelanikega suhteid looma. Nõnda juhtubki, et vahel saab saakloomast tänulik seltsiline ja lindudest-kaladest meeleolukas piknikuseltskond. Lahke ja kaastundlik Ramses on eeskujuks oma vahel mõtlematult tegutsevale peremehele. Jahimehelugusid jutustada aga meeldib neile mõlemale. Film on loodud Edgar Valteri karikatuurikogumike ainetel.

Tallinnfilm, 1986, 8’40”

Ramses on jahikoer, kes armastab loomi ja linde. Kuna tema peremehel, hajameelsel jahimehel on suur kirg metsa minna, ei saa Ramseski kodus lesida ja unistada, vaid peab vähemalt näiliselt jahikoera kohustusi täitma. Koos satuvad nad pidevalt täbaratesse olukordadesse. Juhtub sedagi, et huupi tulistatud haavlid tuleb pärast karu kasukast ükshaaval välja noppida ning et peibutusvile meelitab põdralt välja võimsa ooperiaaria. Lahke ja kaastundlik Ramses on eeskujuks vahel mõtlematult tegutsevale peremehele. Jahimehelugusid jutustada aga meeldib neile mõlemale.

Tallinnfilm, 1985, 9’06”

Vanemale koolieale ja täiskasvanutele mõeldud filmiminiatuur, mis kõneleb inimese lakkamatust eneseületamisest.

Tallinnfilm, 1985, 7’40”

Filmiminiatuur maailmas valitsevast ebavõrdsusest, kalestumisest ja ükskõiksusest võõra mure ees. Hävinev vana maailm mureneb, pudeneb ning selle taga on uus pealiskaudne, dünaamiline ja meile teadmata maailm.

Tallinnfilm, 1984, 9’14”

Fantaasiaküllane lugu kassist, kes kaotab aja ning satub seetõttu väga eriskummalistesse seiklustesse. Film nii väikestele kui ka suurtele.

Tallinnfilm, 1984, 8’14”

Mõistulugu koletu suurest härjast, kelle külarahvas üles kasvatab aimamata kui ränka hinda selle eest maksta tuleb.

Tallinnfilm, 1984, 29′

Lastekirjanik Eno Raua poolt eesti lastekirjanduse klassikasse kirjutatud, kunstnik Edgar Valteri joonistatud ning Avo Paistiku poolt filmiks vormitud naksitrallid pakuvad äratundmisrõõmu täiskasvanutele ja avastamisrõõmu lastele. Filmi aluseks olev „Naksitrallide” esimene raamat on kantud rahvusvahelisse Hans Ch. Anderseni aunimekirja. Kolm naksitralli – Sammalhabe, Kingpool ja Muhv saavad sõpradeks ning püüdes teha head ja hädasolijaid aidata, meelitavad terroriseeriva kassikarja linnast metsa ning sealt omakorda saarele keset järve.

Tallinnfilm, 1983, 17’03”

Eduard Wiiralti graafilised lehed „Jutlustaja”, „Kabaree” ja „Põrgu” on aktiivse antimilitaristliku autorihoiaku kaudu sulatatud ühtseks omanäoliseks ekraaniteoseks.

Tallinnfilm, 1983

Tallinnfilm, 1981, 9’12”

Heiki Ernitsa režissööridebüüt „Kohtamine” on humoorikas lugu unistustest ja tegelikkusest. Valter Uusbergi „Tänav” maalib närvilise ja nukra pildi linna tehiskeskkonnast. Mati Küti satiiriline groteskses võtmes „Monument” lahkab egotsentrismi.

Tallinnfilm, 1981, 15’14”

Klaabu, Nipi ja nende sõber koer reisivad supitaldrikuga kosmosesse ja maanduvad planeedil, kus valitseb kaos. Klaabu aitab kohalikel elevantidel elu nõnda korraldada, et hiidmaasikad hästi kasvada saaksid ning arbuusid neid ära ei lämmataks. Aga on keegi, kellele Klaabu püüded harmooniat luua põrmugi ei meeldi. Pärast suurt lahingut, kus vapper Klaabu peaaegu elu kaotab, lahkutakse varemeis planeedilt hiiglasliku maasikaraketiga.

Tallinnfilm, 1981, 4’33”

Heiki Ernitsa režissööridebüüt on humoorikas lugu unistustest ja tegelikkusest.

Tallinnfilm, 1981, 2’12”

Mati Küti režissööridebüüt käsitleb groteskse satiiri võtmes eneseimetlust.

Tallinnfilm, 1981, 2’52”

Valter Uusbergi režissööridebüüt maalib närvilise ja nukra pildi linna tehiskeskkonnast. Kuulub kolmest filmist koosnevasse kassetti „1+1+1” koos filmidega „Kohtamine”, „Monument”.

Tallinnfilm, 1980, 13’41”

Joonisfilm täiskasvanuile, mille aluseks on eesti rahva muistendid Suurest Tõllust. Huvitavas vormis elustab film vägilase kuju, kelles kehastub rahva tööarmastus, tugevus ja elujõud.

Tallinnfilm, 1979, 9’40”

Lugu Rohelisest Karust, suurest trikimeistrist, kes on sunnitud üle elama palju äpardusi, enne kui tema kunst loomade hulgas tunnustuse võidab.

Tallinnfilm, 1979, 9’15”

Klaabu ja tema sõber Nipi sõidavad grammofonlaevaga merel ja kohtavad Tigedat Kala, kes nad alla neelab. Tigeda Kala kõhus panevad sõbrad käima tsirkuse, mida kala ei talu ning lõpuks seetõttu hingetuks tardub. Hea tuju ja lõbusus võidavad kurjuse.

Tallinnfilm, 1979

Vetelpääste-aineline hoiatusfilm.

Tallinnfilm, 1979, 6’47”

Anton Hansen Tammsaare lühijutu järgi tehtud film poisist, kes väga armastab lilli ja liblikaid. Oma mõtlematuses liblikat taga ajades tallab ta puruks kõik tema teele jäävad lilled.

Tallinnfilm, 1979

Film vetelpääste tegevusest supelrannas.

Tallinnfilm, 1978, 9’37”

Klaabu on isemoodi munakujuline tegelane. Ta on lõbus ja seiklushimuline sell, tegutseb kõikjal ilmaruumis ning saab alati hakkama. Muinasjutuline olend Klaabu koorub välja vihmapiisast sündinud munast, hakkab maailma avastama ja seikleb maal, merel ja õhus.

Tallinnfilm, 1978, 9’11”

Film põllumehe raskest tööst ja vaevanägemisest maaharimisel on samas ka metafoorne lugu motivatsiooni kaotamisest ja taasleidmisest.

Tallinnfilm, 1978, 9’24”

Eno Raua muinasjutu „Hirmuäratav tolmuimeja” ainetel tehtud joonisfilm, milles peategelaseks olev tolmuimeja tahab haarata endasse kogu ümbritseva maailma.

Tallinnfilm, 1977, 8’50”

Film on omalaadseks täienduseks režissöör Rein Raamatu eelmisele tööle, kinominiatuurile „Kütt”, mis käsitles inimese ja looduse vahekordi kaasajal. Filmis „Antennid jääs” jätkab režissöör sama teemat, tuues ekraanile Antarktikas töötava teadlase, kes on pühendunud looduse uurimisele ning annab selle nimel oma elu.

Tallinnfilm, 1977, 9’45”

Satiiriline ja paradoksaalne joonisfilm paljastab elu fenomeni suhtelisuse ja mitmetahulisuse ning inimelu pöördumatuse.

Tallinnfilm, 1977, 9’23”

Teaduslik-tehnilise progressi vastuoludele pühendatud filminovell, mis hoiatab ühekülgse, inimest tahtejõuetuks tarbijaks muutva tehnilise arengu eest.

Tallinnfilm, 1976, 9’51”

Muinasjutuline lugu ööpimeduses tehases sündinud masin-jänese eneseotsingutest nii metsas kui ka linnakeskkonnas. Filmis on kasutatud joonistatud multiplikatsiooni, elavat näitlejat ning fotosid.

Tallinnfilm, 1975, 8’10”

Jänesepoeg ei taha kuidagi õhtul magama jääda. Jänkuema hirmutab teda küll rebase, hundi ja karuga, kuid poeg kelgib, et ei karda neist kedagi. Äkki ilmub põrandale pisike hiir – kiiresti poeb jänesepoiss teki alla.

Tallinnfilm, 1975, 8’12”

Auto jääb teele. Asjatundmatu juht ei taipa, milles on viga. Ta palub abi möödujailt. Need lammutavad auto ning sõiduriist vajub kokku. Nähtavale ilmub pisiasi – ratta ette jäänud kivi.

Tallinnfilm, 1975, 9’40”

Jaan jookseb alatasa üle muru. See toob kaasa karistuse – sõnakuulmatu poiss moondub põrsaks. Kui Jaan nõidusest vabaneb, on tema käitumine paljuski muutunud.

Tallinnfilm, 1974, 8’47”

Fr. R. Kreutzwaldi rahvaraamatu „Kilplased” ainetel valminud joonisfilmis naerdakse välja igasugune mõttetu ja ebaotstarbekas tegevus. Välja on valitud viis kilplaste „tarkust“: palgiveeretamise, majaehitamise, käoaitamise, lojuste põllult minemakihutamise ja majapõletamise lood. Omajagu kilplust peitub meis kõigis ja selle tunnetamine ongi parim rohi kilplaslike tegude vastu.

Tallinnfilm, 1974, 8’25”

Lugu poisist, kes unistustes teeb suuri kangelastegusid, kuid tegelikkuses osutub laiskvorstiks ja jääb ilma ka igatsetud autasust.

Tallinnfilm, 1974, 7’

Must-valges maailmas sünnivad värvilised linnud – punane, kollane, sinine, roheline, violetne. Igaüks neist toob maailma kaasa ühe värvi. Linde ründab kass, kes tahab neid hävitada. Linnud võidavad kassi. Nad ühinevad imekauniks värvilinnuks. Hele, ilmetu must-valge maailm muutub mitmevärviliseks.

Tallinnfilm, 1973, 8’34”

Abstraktne ja suure üldistava jõuga film inimese lennuunistusest ning selle unistuse teostumisest. Joonisfilm tõi 1974. aastal esimese rahvusvahelise tunnustuse Tallinnfilmi noorele joonisfilmigrupile. Režissöör Rein Raamat kaasas filmi tegemisse stsenaristiks kirjanik Paul-Eerik Rummo, foonikunstnikuks maalikunstnik Aili Vindi ja heliloojaks ansambel Ruja asutaja Rein Rannapi.

Tallinnfilm, 1973, 9’33”

Lugu kolmest sõbrast – punasest, kollasest ja sinisest värvipliiatsist ning riiakast mustast pliiatsijupist, kelle vigurid sõpradele meelehärmi valmistavad. Lõpuks jääb must pliiatsijupp võitluses alla ja muutub nende heaks sõbraks.