Heiki Ernits

Eesti Joonisfilm, 2019, 78’26″

Film on valminud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

Laste poolt armastatud Lotte-lugude kolmandas filmis saab vahva koeratüdruk Lotte endale väikese õe Roosi. Leiutajatekülla tulevad teadlased, pesukaru Karl ja kala Viktor, kes osalevad suurel rahvalaulude kogumise võistlusel. Peaauhinna saab see, kel õnnestub salvestada maailma vanima loomaliigi, müütiliste tuldpurskavate lohede rahvalaul. Lotte ja Roosi otsustavad teadlasi aidata. Neid ootavad ees põnevad ja ootamatud seiklused.

Eesti Rahvusringhääling, 2017, 6 x 30′

Eesti Joonisfilm, Rija Films, 2011, 75’23”

Ühel ööl juhtub Leiutajatekülas midagi ootamatut – kaks salapärast tundmatut hiilivad külla ja otsivad läbi vana rännukoer Klausi kohvri. Klaus ja Lotte asuvad asja uurima. Peagi saab selgeks, et otsitakse taga kolme salapärast kuukivi, mille Klaus viimasel matkal mägedest leidis. Klaus ja Lotte otsustavad külastada Klausi rännukaaslasi, kelle kätte jäid kaks ülejäänud kivi. Varsti selgub, et leidub veel teisigi, kes ihaldavad endale kolme müstilist kuukivi.

Eesti Joonisfilm, 2007, 18’36”

Omapärane luule ja filmi hübriidprojekt, mis kujutab seitsme eesti animaatori nägemust seitsmest eesti luuletusest. Iga mõneminutiline lõik illustreerib mõnd rohkem või vähem tuntud teksti just nii, nagu filmi autor seda enese jaoks tõlgendab. Eksperiment liidab animatsiooni ja poeesia – Animuse ja Pegasuse. Valikus on Jüri Üdi, Aleksander Suumani, Heiti Talviku, Andres Ehini, Arvi Siia, Asko Künnapi ja Ilmar Laabani luuletused filmides „Sügiseleegia”, „Viimane sigaret”, „Tuled öös”, „Läänemerelinik”, „Taimne direktor”, „Ma kuklas tunnen…” ja „Substantia Stellaris”.

Eesti Joonisfilm, 2007, 2’14”

Luuletaja Heiti Talvik loeb abikaasale, poetess Betty Alverile ette äsjavalminud luuletust „Sygisellegia”. Tegemist on animeeritud fiktsiooniga.

Eesti Joonisfilm, 2007, 2’06”

Nukra alatooniga luuletus üksindusest ja igatsusest. Näeme korruselamu akenderivi. Algul üksikud aknad – osad aknad on valgustamata, osad aga avatud ning inimesed neis toimetavad, elavad, sünnivad, surevad, lähevad lahku, rõõmustavad ja kurvastavad. Näeme põgusalt paarikümmet pisijuhtumit erinevate inimeste elust, niipalju kui avatud aknast või kardinaparaost näha on. See on ehk täiesti tühine ja juhuslik hetk, kuid siiski, kui edasi kujutleda, siis võib aimata järgnevat. Lõpuks, akendest kaugenedes, jäävad neist akendest ja nende taga olevatest eludest vaid väikesed heledad täpid mustas öötaevas. Aga tähed on teadagi kauged ja kättesaamatud ning mõistetamatult salapärased. Selline võib olla ka meie naaberkorteris elav tavaline inimene.

Eesti Joonisfilm, Rija Films, 2006, 80’55”

Kusagil Euroopas, suure mere ääres, asub Leiutajateküla, kus on au sees igasuguste majapidamises kasulike vigurite meisterdamine. Igal aastal korraldavad külaelanikud uute leiutiste võistluse. Üks kuulsaim leiutaja on energilise koeratüdruku Lotte isa Oskar. Tema peamiseks rivaaliks on jänes Adalbert, kelle abikaasagi kogu hingest võistlusest osa võtab. Järjekordse võistluse eelõhtul leiavad Lotte ja tema sõber kassipoeg Bruno merest vettinud raamatu, mille vahelt ronib välja mesilane Susumu, aednik kaugest Jaapanist. Susumu õpetab külaelanikele võistluste eel mõned judoheiteid, mida viimased hakkavad agaralt kasutama igapäevaelu hõlbustamiseks.

Eesti Joonisfilm, 2002, 11’37”

Kasside orkester esitab „Kontserdi Porgandipirukale”. Vanaema otsustab küpsetada porgandipiruka ja saadab vanaisa ja lapselapse põllule porgandit tooma. Üritades puhtaks pesta üleannetuid porikärbseid, satub vanaema järve keskel loksuvasse kasti. Vanaisa ja lapselaps asuvad vanaema otsima. Pimeda Jänese abil jõutakse järveni. Järves ujuv kala teatab tähtsalt: lõpp hea, kõik hea.

Eesti Joonisfilm, 2001, 50’34”

Häbelik lepatriinupoiss Tim läheb jõululaupäeva hommikul külla lepatriinutüdruk Miale, kelle väike majake ripub metsas kuuse otsas. Ootamatult tuleb metsa inimene, saeb kuuse Mia majakesega maha ja viib koju jõulupuuks. Nii satuvad ka lepatriinud inimese majja. Otsides tagasiteed metsa, kohtavad Tim ja Mia mitmesuguseid toaputukaid, kes ei ole metsast midagi kuulnud. Siis aga tuleb inimestele külla Jõuluvana, kelle taskust ronib välja päkapikk-putukas väikese kingikotiga, et jagada toaputukatele kingitusi. Kui kõik toaputukad on kingitused saanud ja kingikott tühi, märkab päkapikk üksikuna seisvaid Timi ja Miat. Jõululaupäeval võivad aga teoks saada nii mõnedki unistused.

Eesti Joonisfilm, 2000, 64′

Väikeses külas mere ääres elavad juba tuttavad koerad seriaalist „Tom and Fluffy” – Oskar, Klaus, Tom, Fluffy ja teised. Vahepeal on nii mõndagi juhtunud. Näiteks Oskar on pärast aastatepikkust poissmehepõlve abiellunud. Nüüd on Oskaril väike tütar Lotte. Ühel päeval, kui rändlinnud lendavad üle küla Lõunamaa poole, väsib väike linnupoeg Pippo ja teeb siin hädamaandumise. Oskar, vana rännumees Klaus ja väike Lotte asuvad koeratüdruku eestvõtmisel Oskari lennumasinaga teele Lõunamaale, et linnulaps Pippo sugulaste juurde aidata. Teekond Lõunamaale on täis huvitavaid ja naljakaid seiklusi.

Eesti Joonisfilm, 1997, 73′

Väike küla suure mere ääres. Kaks noort koera, Tom ja Fluffy, on armunud teineteisesse. Nende sõber, leiutajast koer Oskar, on äsja leiutanud suhkrumasina. Külla pöördub tagasi ümbermaailmareisilt vana koer Klaus. Nemad neli, lisaks veel kass Julius ja tiigis elunev ärahellitatud lohe Otto; rott Leo ja väike valge hiireneiu Julia; jänes James, kes ei ole sugugi veendunud, et ta on ikka jänes; väikesed salapärased mehikesed ja helesinised liblikad; putukaema Anna oma kolme vallatu putukalapsega – kõik nad kokku ongi tegelasteks lastele mõeldud humoorikas joonisfilmis „Tom ja Fluffy”.

Eesti Joonisfilm, 1995, 14’11”

Tallinn on tuntud keskaegse vanalinna poolest. Ent säilinud pole üksnes vanad majad ja tänavad, meieni on samuti jõudnud nende kohtadega seotud ammusaegsed legendid. Film räägib Oleviste kirikust ja salapärasest meistrimehest, kes sellele kirikule omal ajal ühe maailma kõrgeima torni ehitas.

Tallinnfilm, 1994

Tallinnfilm, 1991, 9’53”

Jalutuskäik ajaloorongis, milles igaüks ajab oma asja. Et leida vett, eksleb peategelane läbi erinevate vagunite, millest igaühes laiutab erinev seltskond oma tõekspidamistega. Lihtne elu oma vajadustega muutub kohati lausa ohtlikuks. Kõik kaob käest.

Eesti Joonisfilm, 1990

Tallinnfilm, 1990, 40′

Tallinnfilm, 1989, 9′

Kolmest satiirilisest lühipalast „Appi”, „Tasakaal” ja „Sammas” koosnev joonisfilm moodustab kompositsiooniliselt läbimõeldud terviku. Nimipalas lammutavad ühiskonna mutrikesed taevalage toetavat Ilmasammast, ehitades arhitektuuriliselt ebaõnnestunud moodustist. Sotsiaalkriitiline „Sammas” väljub ühe ühiskonnakorralduse piirest, avades kujukalt inimtsivilisatsiooni seisundi.

Tallinnfilm, 1987

Filmikroonika stuudio Tallinnfilm elust: joonis- ja nukufilmi osakonna vaheline veepalllivõistlus.

Tallinnfilm, 1987, 9’38”

Edgar Valteri samanimelise raamatu ainetel loodud filmis leiab Ramses endale sõbraks koerapreili ja saab kavalusega jagu huligaansest kassist.

Tallinnfilm, 1987, 8’18”

Ramses on jahikoer, kes armastab loomi ja linde. Kuna tema peremehel on suur kirg jõe äärde ja metsa minna, peab Ramses hajameelse peremehe aitamiseks kalade ja metsaelanikega suhteid looma. Nõnda juhtubki, et vahel saab saakloomast tänulik seltsiline ja lindudest-kaladest meeleolukas piknikuseltskond. Lahke ja kaastundlik Ramses on eeskujuks oma vahel mõtlematult tegutsevale peremehele. Jahimehelugusid jutustada aga meeldib neile mõlemale. Film on loodud Edgar Valteri karikatuurikogumike ainetel.

Tallinnfilm, 1986, 8’40”

Ramses on jahikoer, kes armastab loomi ja linde. Kuna tema peremehel, hajameelsel jahimehel on suur kirg metsa minna, ei saa Ramseski kodus lesida ja unistada, vaid peab vähemalt näiliselt jahikoera kohustusi täitma. Koos satuvad nad pidevalt täbaratesse olukordadesse. Juhtub sedagi, et huupi tulistatud haavlid tuleb pärast karu kasukast ükshaaval välja noppida ning et peibutusvile meelitab põdralt välja võimsa ooperiaaria. Lahke ja kaastundlik Ramses on eeskujuks vahel mõtlematult tegutsevale peremehele. Jahimehelugusid jutustada aga meeldib neile mõlemale.

Tallinnfilm, 1985, 9’28”

Ramses on jahikoer, kes armastab loomi ja linde. Kuna tema peremehel, hajameelsel jahimehel, on suur kirg metsa minna, ei saa Ramseski kodus lesida ja unistada, vaid peab vähemalt näiliselt jahikoera kohustusi täitma. Koos satuvad nad pidevalt täbaratesse olukordadesse ja vahel juhtub sedagi, et saakloomast saab mänguseltsiline ja lindudest-kaladest piknikuseltskond. Lahke ja suuremeelse loomuga Ramses on eeskujuks ka vahel mõtlematult tegutsevale peremehele.

Tallinnfilm, 1985

Hetki jalgpallivõistlusest Filmistuudios Tallinnfilm.

Tallinnfilm, 1984, 8’49”

Juhtus kord, et üks ulakas poiss, kes armastas rumalaid tempe teha ja väiksemaid kiusata, sattus võluri lossi. Vanal võluril oli aga peegel, millest sai kõigi pahategusid vaadata. Teiste tempe vaadates hakkas poisil ka enda tehtu pärast häbi. Kuidas aga paremaks saada, kui oled ikka veel rumal ja mõtlematu? See oli raske.

Tallinnfilm, 1983, 17’03”

Eduard Wiiralti graafilised lehed „Jutlustaja”, „Kabaree” ja „Põrgu” on aktiivse antimilitaristliku autorihoiaku kaudu sulatatud ühtseks omanäoliseks ekraaniteoseks.

Tallinnfilm, 1981, 9’12”

Heiki Ernitsa režissööridebüüt „Kohtamine” on humoorikas lugu unistustest ja tegelikkusest. Valter Uusbergi „Tänav” maalib närvilise ja nukra pildi linna tehiskeskkonnast. Mati Küti satiiriline groteskses võtmes „Monument” lahkab egotsentrismi.

Tallinnfilm, 1981, 4’33”

Heiki Ernitsa režissööridebüüt on humoorikas lugu unistustest ja tegelikkusest.

Tallinnfilm, 1980, 13’41”

Joonisfilm täiskasvanuile, mille aluseks on eesti rahva muistendid Suurest Tõllust. Huvitavas vormis elustab film vägilase kuju, kelles kehastub rahva tööarmastus, tugevus ja elujõud.

Tallinnfilm, 1979, 8’58”

Samanimelise rahvanaljandi ainetel loodud satiiriline film ahnetest ja silmakirjalikest kirikuteenritest ning naeruväärselt omakasupüüdlike inimeste ahnitsemisest. Rahvalikule folkloorile omaselt saab ahnus lõpuks karistada.

Tallinnfilm, 1978, 9’11”

Film põllumehe raskest tööst ja vaevanägemisest maaharimisel on samas ka metafoorne lugu motivatsiooni kaotamisest ja taasleidmisest.