Eda Kurg

Eesti Joonisfilm, 2013, 20’34”

Vares Ada unistab abiellumisest. Ta usub, et tähtis on olla edevalt riides, kõik muu tuleb iseenesest – kirikuõpetaja paneb ju alati paari kõige uhkema kleidiga tüdruku ja nägusama poisi! Samal ajal jalutab linnas arhitekt Otto, kes otsib kohta uuele pilvelõhkujale. Ada märkab Ottot ja tunneb üle selja jooksvaid judinaid. Käepärastest vahenditest pruutkleit saab kiiresti valmis. Jahuga valgeks tehtud nägu ja ketšupiga joonistatud huuled mõjuvad lummavalt. Hallist varesest saab ekstravagantne vampnaine ning juba ta ongi Ottol käest kinni ja altari ees. Pulmatseremoonia läheb ladusalt, kuid siis saabub argipäev. Ada hakkab kahtlema, kas võõraste sulgedega ehtimine on ikka kõige õigem tee õnnele.

Eesti Joonisfilm, Rija Films, 2011, 75’23”

Ühel ööl juhtub Leiutajatekülas midagi ootamatut – kaks salapärast tundmatut hiilivad külla ja otsivad läbi vana rännukoer Klausi kohvri. Klaus ja Lotte asuvad asja uurima. Peagi saab selgeks, et otsitakse taga kolme salapärast kuukivi, mille Klaus viimasel matkal mägedest leidis. Klaus ja Lotte otsustavad külastada Klausi rännukaaslasi, kelle kätte jäid kaks ülejäänud kivi. Varsti selgub, et leidub veel teisigi, kes ihaldavad endale kolme müstilist kuukivi.

Eesti Joonisfilm, 2009, 23’21”

Triloogia MEESTE MAAILM 1. film.

Temake, varahommikune saabuja, ja Tema, varajane töölemineja, kohtuvad vaid lahkumissuudluseks. Vihma sajab. Suur laev upub aeglaselt, kuid kindlalt. Mehed teevad tööd, sellist tööd, kus kiirustamisel ei ole kohta ja eksitakse vaid kord. Sellises elus on viimane sigaret osa katkematust ahelast. Temake, öine hambaarst, jääb magama ja näeb und, et ta ei jää magama. Vihma sajab. Õhtune lahkumissuudlus läheneb.

Eesti Joonisfilm, 2008, 43’45”

Dramaatiline lugu armastusest, lukus ustest, näotust vargast, haavatud kurest, kadunud sülearvutist ning õdedest O’Keydest, kes on virtuaalsed prostituudid… Filmis ei ole Gabriella Ferrit, kuid on peaaegu happy end.

Eesti Joonisfilm, 2008, 19’08”

Priit Tenderi ja helilooja Märt-Matis Lille koostöös sündinud animatsioon, kus film kasvab välja muusikast, mida esitab NYYD Ensemble.

Eesti Joonisfilm, 2007, 2’14”

Vaadeldakse allegoorilises võtmes igatsuse olemust. Inimeste igatsused jäävad reeglina peitu patjadesse, aga mida peaks padjas olevad suled tegema oma igatsustega? Kaks sulge joonistavad tantsides jääle Aleksander Suumani luuletuse „Läänemerelinik“.

Eesti Joonisfilm, 2007, 2’20”

Jüri Üdi luuletusest „Ma kuklas tunnen eluaegset kuuli…” inspireeritud animatsioon. Kuul kuklas kaotab ajaga värskuse. Kuuli tundja minetab tunde teravuse. Ka magades. Ollakse sillas.

Eesti Joonisfilm, 2007, 18’36”

Omapärane luule ja filmi hübriidprojekt, mis kujutab seitsme eesti animaatori nägemust seitsmest eesti luuletusest. Iga mõneminutiline lõik illustreerib mõnd rohkem või vähem tuntud teksti just nii, nagu filmi autor seda enese jaoks tõlgendab. Eksperiment liidab animatsiooni ja poeesia – Animuse ja Pegasuse. Valikus on Jüri Üdi, Aleksander Suumani, Heiti Talviku, Andres Ehini, Arvi Siia, Asko Künnapi ja Ilmar Laabani luuletused filmides „Sügiseleegia”, „Viimane sigaret”, „Tuled öös”, „Läänemerelinik”, „Taimne direktor”, „Ma kuklas tunnen…” ja „Substantia Stellaris”.

Eesti Joonisfilm, 2007, 4’29”

Kahe eduka tapeedimeistri mälestuslugu nende esimese tapeedi valmimisest. Esimese tapeedi valmistasid nad täiesti juhuslikult, kui nad ükskord töötute ja aega surnuks löövate heidikutena ühes majas elasid ja aega surnuks lõid. Maja oli mahajäetud, kuid mitte päris. Keldrikorrusel elanud kunstnik avastas silmaringi laiendades nende ande ja teatas kuhu vaja. Sestsaadik on neil kahel olemas kõik, mida hing ihkab. Aga nende brutaalne maailmapilt pole põrmugi muutunud.

Eesti Joonisfilm, 2007, 3’30”

Ilmar Laabani kosmoses kirjutatud luule pudeneb laiali nagu viilipuru, ladestub meie meeltes ja valgub stellaarse substantsina laiali me kehades.

Eesti Joonisfilm, 2007, 2’14”

Luuletaja Heiti Talvik loeb abikaasale, poetess Betty Alverile ette äsjavalminud luuletust „Sygisellegia”. Tegemist on animeeritud fiktsiooniga.

Eesti Joonisfilm, 2007, 2’30”

Ühel päeval avastab Peadirektor, et on muutunud taimseks. See ei takista teda järgmisel hommikul Brüsselisse lendamast.

Eesti Joonisfilm, 2007, 2’06”

Nukra alatooniga luuletus üksindusest ja igatsusest. Näeme korruselamu akenderivi. Algul üksikud aknad – osad aknad on valgustamata, osad aga avatud ning inimesed neis toimetavad, elavad, sünnivad, surevad, lähevad lahku, rõõmustavad ja kurvastavad. Näeme põgusalt paarikümmet pisijuhtumit erinevate inimeste elust, niipalju kui avatud aknast või kardinaparaost näha on. See on ehk täiesti tühine ja juhuslik hetk, kuid siiski, kui edasi kujutleda, siis võib aimata järgnevat. Lõpuks, akendest kaugenedes, jäävad neist akendest ja nende taga olevatest eludest vaid väikesed heledad täpid mustas öötaevas. Aga tähed on teadagi kauged ja kättesaamatud ning mõistetamatult salapärased. Selline võib olla ka meie naaberkorteris elav tavaline inimene.

Eesti Joonisfilm, 2007, 5’13”

Allegooriline lugu märgikeelest, millest me lugematagi aru saame ja mida me pimesi järgime – selline spontaanne ja masinlik järgimine. Kanapeletise eest põgenev Paula valib enda arvates põgenemis-trajektoori ise. Alateadlikult märke järgides jõuab ta lõpuks välja sinna, kuhu on jõudnud ka kõik enne teda – salapärasesse majja sügaval metsas, kus mängitakse üht mängu ja kust kõik algab taas…

Eesti Joonisfilm, 2007, 1’46”

On mees räpases keldrikorteris ja on Naine uhkes kuurorthotellis Alpides. Nende vahel on purunenud suhe. Mees on allakäigu lõpusirgel, Naine tõusuredeli viimasel pulgal, kibestunud mõlemad. Täna tõmbavad nad viimaseid sigarette, Mees enne plaanitud enesetappu, Naine plaaniga suitsetamine maha jätta. Sekkub Deus ex Machina. Mehe oodatud enesetapp nurjub sisemise ebakindluse tõttu, Naine kihutab enesekindlalt mäest laskudes ootamatusse kuristikku.

Eesti Joonisfilm, 2006, 11’40”

Uuritakse armastuse ja toidu omavahelisi seoseid. Nii nagu toiduahel eksisteerib ka armastuseahel – selleks, et kedagi armastada, peab see keegi samuti armastama. Ja nii nagu toiduahel on ka armastuseahel ringikujuline ning lõpeb iseendaga. Film püüab läbi musta huumori lahata armastuse olemust ja jõuda arusaamisele, mis maitsega on elu.

Eesti Joonisfilm, Rija Films, 2006, 80’55”

Kusagil Euroopas, suure mere ääres, asub Leiutajateküla, kus on au sees igasuguste majapidamises kasulike vigurite meisterdamine. Igal aastal korraldavad külaelanikud uute leiutiste võistluse. Üks kuulsaim leiutaja on energilise koeratüdruku Lotte isa Oskar. Tema peamiseks rivaaliks on jänes Adalbert, kelle abikaasagi kogu hingest võistlusest osa võtab. Järjekordse võistluse eelõhtul leiavad Lotte ja tema sõber kassipoeg Bruno merest vettinud raamatu, mille vahelt ronib välja mesilane Susumu, aednik kaugest Jaapanist. Susumu õpetab külaelanikele võistluste eel mõned judoheiteid, mida viimased hakkavad agaralt kasutama igapäevaelu hõlbustamiseks.

Eesti Joonisfilm, 2006, 14’38”

Väikelinnas valitseb elevus. Oodatakse iga-aastase maratonijooksu algust. Stardipaugu asemel plahvatab pomm. Õhku on lastud linna sümbol – skulptuur jooksvast mehest. Vallandub tegevusteahel, mille lõppu ei oska keegi aimata. Politseiinspektor, skulptor, avaliku käimla ümbruses tegutsev sulikamp, kõigil neil tuleb läbida oma maraton. Vaid juhuslikult lahti pääsenud õhupall liugleb asjade algust ja lõppu teadmata omasoodu, ülejäänud rabelevad end hingetuks.

Eesti Joonisfilm, 2005, 75’21”

Kaks Ameerika salateenistuse agenti Frank ja Wendy on saadetud maailma ohukoldesse nimega Estonia. Estonia on jabur koht, võib-olla isegi veel jaburam kui agendid ise. Frank ja Wendy, kellele maailma päästmine on igapäevane töö, saadavad mängleva kergusega korda nii mentaalseid kui ka manuaalseid vägitegusid. Näib, et lõplikust võidust lahutab neid eimiski, aga võta näpust. Kurjuse telg ei kuiva kokku ja ründab superagente sealt, kust nad seda oodatagi ei oska…

Eesti Joonisfilm, 2005, 9’30”

Kaks Ameerika salateenistuse agenti Frank ja Wendy on saadetud maailma ohukoldesse nimega Estonia, mis on jabur koht, võib-olla isegi veel jaburam kui agendid ise. Estonia laseb kosmosesse isikliku ökoloogiliselt puhta satelliidi, kutsudes sellega esile Ameerika liitlaste õigustatud pahameele. Käivitub vabaduse ristisõda puust sputnikute vastu. Mängu tulevad nii hävitajahunt Wolfgang kui ka geneetiline robot Jordan-1. Agentidel on rasked ajad. Frank on ebaõnnestunud suhtes Täispuhutava Dollyga ning Wendy nakatub rohelisse ideoloogiasse. On oht, et maailma lauspommitamine võib jääda ära…

Eesti Joonisfilm, 2005, 9’30”

Kaks Ameerika salateenistuse agenti – Frank ja Wendy – on saadetud maailma ohukoldesse nimega Estonia. Estonia on jabur koht, võib-olla isegi veel jaburam kui agendid ise. Frankilt ja Wendylt võetakse nende igati ärateenitud puhkus kodumaal. Miks on igal ameeriklasel muhk kuklas? Kes peksab kaasmaalasi vastu pead? Miks Santa Klaus nutab? Miks November on Detsember? Need küsimused teevad agendid rahutuks. On saanud heaks tavaks, et rahutu agent tõmbab padruni rauda. Värisege, Tolson & Mushroom! Teed näitab Abraham Lincolni pöial…

Eesti Joonisfilm, 2005, 9’30”

Ameerika salateenistuse agendid Frank ja Wendy on saadetud maailma ohukoldesse nimega Estonia, mis on jabur koht, võib-olla isegi veel jaburam kui agendid ise. Frank ja Wendy konspiratiivkontori moderniseerimise tagasihoidlik plaan paljastab kohutavad tõsiasjad. Igitalvise Wiru Streeti lumesajus on kannibalismi eelaimus. Mõistes, et Ameerika pensionäridest adrenaliinituristid on määratud pelgalt suupiste rolli, ei saa agendid jääda kõrvaltvaatajaiks. Tänu Suhkrupeetide reetlikkusele saab Frankist lühiajaline mõttehiiglane ning kogu võitlus arktiliste painajatega langeb Wendy habrastele õlgadele. Õnneks toetuvad need haprad õlad tunduvalt võimsamale rinnapartiile.

Eesti Joonisfilm, 2005, 9’30”

Kaks Ameerika salateenistuse agenti – Frank ja Wendy – on saadetud maailma ohukoldesse nimega Estonia. Estonia on jabur koht, võib-olla isegi veel jaburam kui agendid ise. Marslased riputavad pesu kuivama. Kuid kes kuivatab Wendy püksikesi? Vastus jääb saamata, sest taevasse kerkib midagi kohutavat. Aegade hämarusest väljaliuglev ajaleht „Pravda” aitab kaasa Gröönimaa kompartei sünnile. Jose Fernandez jätab vastutuult sülitamise, sest õhus on operatsioon „Solgisurma Hüljes” hõngu. „On aeg,” mõtlevad agendid. Põgus preventiivne tuumalöök Latvia pihta, siis haarab Wendy püstoli ja Frank siseneb Transatlantilisse solgitorru…

Eesti Joonisfilm, 2003, 11’51”

Lugu loomaaias elavast ahvist, keda juhuse tahtel sunnitakse hakkama inimeseks. Ahv viiakse loomaaeda eksinud purjus jõuluvana pähe viinaravilasse. Seal raseeritakse ahvilt kõik karvad ja ongi pealtnäha korralik kodanik valmis. Inimühiskond võtab värske liikme, raseeritud ahvi kiiresti omaks, ahvist kujuneb austatud ühiskonnategelane.

Eesti Joonisfilm, 2003, 9’30”

Kaks Ameerika salateenistuse agenti Frank ja Wendy on saadetud maailma ohukoldesse nimega Estonia, mis on jabur koht, võib-olla isegi veel jaburam kui agendid ise. Natsipöialpoisid ja rahvusvahelised geenimanipulaatorid ühendavad jõud ning arendavad välja vastupandamatu turundusstrateegia. Inimkonda ähvardab lõhkisöömise oht. Ja ühel hetkel ähvardab see oht ka Franki ja Wendyt. Ent nagu FBI-s öeldakse: sa võid olla paks kui siga, aga kui maailm vajab päästmist, siis tuleb ta päästa. Frank ja Wendy ei lase järjekordset võimalust käest.

Eesti Joonisfilm, 2003, 23’52”

Karl on väsinud teda rõhuvast kuulsuse koormast ning otsustab sellest vabaneda. Pöördunud tagasi tavaliste inimeste hulka, ristub tema tee kuulsust otsiva Marilyniga. Tavaline Karl ongi jõud, mis teeb Marilynist masside iidoli. Kuid mitte kauaks…

Eesti Joonisfilm, 2003, 9’30”

Kaks Ameerika salateenistuse agenti – Frank ja Wendy – on saadetud maailma ohukoldesse nimega Estonia. Estonia on jabur koht, võib-olla isegi veel jaburam kui agendid ise. Seekordne löök on planeeritud eriti salakavalalt. Agentide valvsust üritatakse uinutada kõikvõimaliku hämaga – Wendy-seenior pistetakse koos ahvidega karantiini, Franki unenägudesse edastatakse rõvedaid laulvaid maasikaid. Kõik selleks, et juhtida tähelepanu kõrvale peamiselt – kelleltki Antoniolt ja tema surmatoovalt kohvrilt.

Eesti Joonisfilm, 2003, 9’30”

Kaks Ameerika salateenistuse agenti – Frank ja Wendy – on saadetud maailma ohukoldesse nimega Estonia. Estonia on jabur koht, võib-olla isegi veel jaburam kui agendid ise. Avastades Estonias natsipöialpoiste põrandaaluse vorstivabriku, meenub Frankile lapsepõlv. Ta elab veelkord läbi kõik vorstidega seostuvad kohutavad foobiad. Lisaks tuleb Frankil teistkordselt saada meheks – seekord vorstist meheks. Tõsi, see ei toimu ilma Pöördumatute Protsesside Pööraja hämarate boreaalsete kunstideta. Tühine pole ka Wendy raudse rusika roll.

Eesti Joonisfilm, 2002, 11’37”

Kasside orkester esitab „Kontserdi Porgandipirukale”. Vanaema otsustab küpsetada porgandipiruka ja saadab vanaisa ja lapselapse põllule porgandit tooma. Üritades puhtaks pesta üleannetuid porikärbseid, satub vanaema järve keskel loksuvasse kasti. Vanaisa ja lapselaps asuvad vanaema otsima. Pimeda Jänese abil jõutakse järveni. Järves ujuv kala teatab tähtsalt: lõpp hea, kõik hea.

Eesti Joonisfilm, 2001, 50’34”

Häbelik lepatriinupoiss Tim läheb jõululaupäeva hommikul külla lepatriinutüdruk Miale, kelle väike majake ripub metsas kuuse otsas. Ootamatult tuleb metsa inimene, saeb kuuse Mia majakesega maha ja viib koju jõulupuuks. Nii satuvad ka lepatriinud inimese majja. Otsides tagasiteed metsa, kohtavad Tim ja Mia mitmesuguseid toaputukaid, kes ei ole metsast midagi kuulnud. Siis aga tuleb inimestele külla Jõuluvana, kelle taskust ronib välja päkapikk-putukas väikese kingikotiga, et jagada toaputukatele kingitusi. Kui kõik toaputukad on kingitused saanud ja kingikott tühi, märkab päkapikk üksikuna seisvaid Timi ja Miat. Jõululaupäeval võivad aga teoks saada nii mõnedki unistused.

Eesti Joonisfilm, 2000, 64′

Väikeses külas mere ääres elavad juba tuttavad koerad seriaalist „Tom and Fluffy” – Oskar, Klaus, Tom, Fluffy ja teised. Vahepeal on nii mõndagi juhtunud. Näiteks Oskar on pärast aastatepikkust poissmehepõlve abiellunud. Nüüd on Oskaril väike tütar Lotte. Ühel päeval, kui rändlinnud lendavad üle küla Lõunamaa poole, väsib väike linnupoeg Pippo ja teeb siin hädamaandumise. Oskar, vana rännumees Klaus ja väike Lotte asuvad koeratüdruku eestvõtmisel Oskari lennumasinaga teele Lõunamaale, et linnulaps Pippo sugulaste juurde aidata. Teekond Lõunamaale on täis huvitavaid ja naljakaid seiklusi.

Eesti Joonisfilm, 1999, 15’34”

Joonisfilm räägib inimeste ja muude elusolendite suhete kaudu, et elu võib olla kohati mitmekesisem ja ootamatum, kui see esmapilgul näib. Indiviidil on õigus valida oma tee keerulises maailmas.

Eesti Joonisfilm, 1999, 11’39”

Üksikul saarel keset kurbuse merd kulgeb elu igapäevast rada pidi. Läbipõlenud viiulikunstnik sooritab halenaljakat etteastet tantsijannast naisega. Ja siis astub ühekäeline toolmees esimesed sammud… inimlikuma tuleviku poole.

Eesti Joonisfilm, 1998, 29’38”

Vaevalt keegi aimab lähenevat katastroofi. Kõige vähem ehk Diego, mees, kelle nime võib lugeda tema näost. Aga äkki on kingad vett täis. Koridoris kaigub Julia kontsaklõbin. Underground ei räägi enam sosinal. Nii see tavaliselt algab… Ning mingil hetkel on jäänud vaid ainuke lootus – porgandite öö.

Eesti Joonisfilm, 1996, 9’02”

Noorel Udol on põletav soov lennata. Ent ta ei tea, et on olemas seadus, mis hoiab asju maa küljes kinni ja lendamiseks tuleb asjadest lahti lasta. Nii mõnegi jaoks on sellel hukatuslik tagajärg. Lendamine on ju unistus, mis täitudes puruneb. Gravitatsioon seevastu on reaalsus, mis teeb igast lendamisest lõpuks langemise. Selle valusa mõistmise läbi jõuab noor Udo uuele tasandile. Nüüd näeb ta maailma teise nurga alt.

Eesti Joonisfilm, 1995, 29’59”

Kino sajandale aastapäevale pühendatud „1895” räägib vendade August ja Louis Lumière’i elust, esitades üldsusele seni tundmata fakte ja sündmusi – kuulsad vennad on ju läinud ajalukku kinematograafia leiutajatena. Film on illusioon. Kas illusioon on tõde? See väide ja küsimus olid aluseks filmi autoritele, kui nad võtsid endale õiguse kinnitada, et just nende versioon vendade Lumière’ide elust ja kino sünnist on kõigist seni teadaolevatest kõige originaalsem ja ainulaadsem.

Eesti Joonisfilm, 1995, 15’40”

Täiskasvanud inimesed on kõik siin maailmas must-valgelt ära lahterdanud: hea ja halb, kasulik ja kasutu. Näiteks peetakse mõistlikuks kärbsed, ühed äärmiselt tüütud ja ebameeldivad nähtused, ära tappa. Väike Liidi on aga otsustanud kärbeste kaitseks välja astuda. Tüdrukuke esineb lausa teadustraktaatidega, tuues argumente nii pro kui ka contra. Protestiks isa tegevuse vastu alustab Liidi näljastreiki. Selle tagajärjel muutub aga niigi väike tüdruk äärmiselt tillukeseks. Sellisena satub ta tolmuimejasse ning sealt prügimäele ja eluohtlikesse olukordadesse. Siin aga tulevad tüdrukukesele teiste seas appi just kärbsed, tänu kellele on loota ka filmile õnnelikku lõppu.

Eesti Joonisfilm, 1995, 14’11”

Tallinn on tuntud keskaegse vanalinna poolest. Ent säilinud pole üksnes vanad majad ja tänavad, meieni on samuti jõudnud nende kohtadega seotud ammusaegsed legendid. Film räägib Oleviste kirikust ja salapärasest meistrimehest, kes sellele kirikule omal ajal ühe maailma kõrgeima torni ehitas.

Tallinnfilm, 1993

Ohtlikud lennud: 2. Lendurid ja põrsad.

Tallinnfilm, 1990, 9’58”

Tarmo Tederi novelli „Pimeduse neelus” ainetel. Inimene kukub ülisuurde veereservuaari ning upub. Enne surma näeb ta visiooni enda minevikust, sellest, kuidas ta uputas hiire. Film on rajatud mõttele kõigi elusolendite võrdsusest ja julmuse tagasimõjust inimesele.

Tallinnfilm, 1990, 59’12”

Kolm naksitralli – Sammalhabe, Kingpool ja Muhv saavad sõpradeks ning rändavad punase furgoonautoga mööda suviseid radu. Rahuliku idülli rikuvad kassid, kes terroriseerivad ühe väikelinna elanikke. Abivalmis naksitrallid vabastavad linnakese kassidest, kuid see toob kaasa uue nuhtluse – rotid. Jälle asuvad naksitrallid tegutsema, et taastada kaduma läinud tasakaal. Digitaalselt taastatud 2013. aastal. Eno Raua lasteraamatu „Naksitrallid” motiividel.

Tallinnfilm, 1989

Assotsiatiivne kurbmäng keskkonnamõjutuste, lapsepõlvemälestuste ja oleviku pretensioonide lahutamatust koosolemisest inimeses.

Tallinnfilm, 1989, 9’54”

Seisundipsühholoogial rajanev lakooniline joonisfilm, mis avab surutud, hullumeelsusega piirneva hingelise seisundi ja tee selleni. Film viib mõttele võimalikust vanadusküpsusest ja vabanemisest teispoolsuses. Liikumine siinpoolsusest kosmilise ruumi avaruse tunnetamiseni viitab indiviidi, aga ka ühiskonna võimalikule arenguteele. Arvo Valtoni samanimelise novelli ainetel.

Tallinnfilm, 1988, 9’42”

Täiskasvanuile suunatud joonisfilm „Lend” on mõtteliseks jätkuks režissöör Avo Paistiku eelnevale filmile „Hüpe” (1985). „Lennu” filosoofiline üldistus põhineb aga kõrgemal abstraheerituse astmel ja on seega mitmeplaanilisem. Film kõneleb metafoorses ja kujundirikkas keeles inimese unistuse ja eneseteostuse raskest ja vastuolulisest vahekorrast.

Tallinnfilm, 1988, 13’54”

Animameistri Rein Raamatu viimane režissööritöö joonisfilmis, mille ta on pühendanud Belgia kunstniku Frans Masereeli (1889-1972) mälestusele. Väikelinnade inimsõbralik linnaruum asendub suurtööstuslikult vaenuliku keskkonnaga. Lihtne elu oma siiruse ja armastusega asendub hullutavate meeleliste naudingutega. Inimesed jäävad oma lootusetus ahastuses üksi, konveierilt tulevad mustad kastid on vallutanud linna.

Tallinnfilm, 1987, 24’45”

Satiiriline novellidest koosnev joonisfilm, mille teravik on suunatud negatiivsete ilmingute vastu ühiskonnas, kus võtmepositsioonil on bürokraatia.

Tallinnfilm, 1987, 29’12”

Teine osa Eno Raua samanimelise lasteraamatu ainetel tehtud filmist, mis räägib kolme Naksitralli – Sammalhabeme, Kingpooli ja Muhvi tegemistest. Filmivaataja saab kaasa elada nende põnevatele seiklustele linna päästmisel rottide käest.

Tallinnfilm, 1987, 9’38”

Edgar Valteri samanimelise raamatu ainetel loodud filmis leiab Ramses endale sõbraks koerapreili ja saab kavalusega jagu huligaansest kassist.

Tallinnfilm, 1987, 8’18”

Ramses on jahikoer, kes armastab loomi ja linde. Kuna tema peremehel on suur kirg jõe äärde ja metsa minna, peab Ramses hajameelse peremehe aitamiseks kalade ja metsaelanikega suhteid looma. Nõnda juhtubki, et vahel saab saakloomast tänulik seltsiline ja lindudest-kaladest meeleolukas piknikuseltskond. Lahke ja kaastundlik Ramses on eeskujuks oma vahel mõtlematult tegutsevale peremehele. Jahimehelugusid jutustada aga meeldib neile mõlemale. Film on loodud Edgar Valteri karikatuurikogumike ainetel.

Tallinnfilm, 1985, 7’40”

Filmiminiatuur maailmas valitsevast ebavõrdsusest, kalestumisest ja ükskõiksusest võõra mure ees. Hävinev vana maailm mureneb, pudeneb ning selle taga on uus pealiskaudne, dünaamiline ja meile teadmata maailm.

Tallinnfilm, 1985, 9’22”

Esimeses palas asuvad magava talumehe juurest rännuteele viisk, põis ja õlekõrs. Teekond viib suure jõeni, mille ületamiseks aga puudub rännulistel üksmeel. Teine pala jutustab mutionust, kes oma uue maja valmimisel korraldab suure peo, mille käigus külalised muutuvad õige pööraseks.

Tallinnfilm, 1985, 9’28”

Ramses on jahikoer, kes armastab loomi ja linde. Kuna tema peremehel, hajameelsel jahimehel, on suur kirg metsa minna, ei saa Ramseski kodus lesida ja unistada, vaid peab vähemalt näiliselt jahikoera kohustusi täitma. Koos satuvad nad pidevalt täbaratesse olukordadesse ja vahel juhtub sedagi, et saakloomast saab mänguseltsiline ja lindudest-kaladest piknikuseltskond. Lahke ja suuremeelse loomuga Ramses on eeskujuks ka vahel mõtlematult tegutsevale peremehele.

Tallinnfilm, 1984, 9’14”

Fantaasiaküllane lugu kassist, kes kaotab aja ning satub seetõttu väga eriskummalistesse seiklustesse. Film nii väikestele kui ka suurtele.

Tallinnfilm, 1984, 8’14”

Mõistulugu koletu suurest härjast, kelle külarahvas üles kasvatab aimamata kui ränka hinda selle eest maksta tuleb.

Tallinnfilm, 1984, 8’49”

Juhtus kord, et üks ulakas poiss, kes armastas rumalaid tempe teha ja väiksemaid kiusata, sattus võluri lossi. Vanal võluril oli aga peegel, millest sai kõigi pahategusid vaadata. Teiste tempe vaadates hakkas poisil ka enda tehtu pärast häbi. Kuidas aga paremaks saada, kui oled ikka veel rumal ja mõtlematu? See oli raske.

Tallinnfilm, 1984, 29′

Lastekirjanik Eno Raua poolt eesti lastekirjanduse klassikasse kirjutatud, kunstnik Edgar Valteri joonistatud ning Avo Paistiku poolt filmiks vormitud naksitrallid pakuvad äratundmisrõõmu täiskasvanutele ja avastamisrõõmu lastele. Filmi aluseks olev „Naksitrallide” esimene raamat on kantud rahvusvahelisse Hans Ch. Anderseni aunimekirja. Kolm naksitralli – Sammalhabe, Kingpool ja Muhv saavad sõpradeks ning püüdes teha head ja hädasolijaid aidata, meelitavad terroriseeriva kassikarja linnast metsa ning sealt omakorda saarele keset järve.

Tallinnfilm, 1983, 17’03”

Eduard Wiiralti graafilised lehed „Jutlustaja”, „Kabaree” ja „Põrgu” on aktiivse antimilitaristliku autorihoiaku kaudu sulatatud ühtseks omanäoliseks ekraaniteoseks.

Tallinnfilm, 1982, 14’30”

Eesti muinasjutu „Ahjualune” motiividel valminud täiskasvanutele mõeldud multifilm abieluprobleemidest ja soorollidest, rutiini survest ja lähedusenäljast modernses linnaperes. Nõukogude naise Julia nobedate näppude all valmib töölt koju tulevale abikaasale Viktorile igal õhtul mitmekäiguline pidusöök. Kuniks elektripliidi alt ilmub ahjualune Eduard ja oma osa aplalt nõutama hakkab.

Tallinnfilm, 1982

Tellimusfilm teemal, kuidas kaitsta autot võimaliku ärandamise eest.

Tallinnfilm, 1981, 9’12”

Heiki Ernitsa režissööridebüüt „Kohtamine” on humoorikas lugu unistustest ja tegelikkusest. Valter Uusbergi „Tänav” maalib närvilise ja nukra pildi linna tehiskeskkonnast. Mati Küti satiiriline groteskses võtmes „Monument” lahkab egotsentrismi.

Tallinnfilm, 1981

Tallinnfilm, 1981, 15’14”

Klaabu, Nipi ja nende sõber koer reisivad supitaldrikuga kosmosesse ja maanduvad planeedil, kus valitseb kaos. Klaabu aitab kohalikel elevantidel elu nõnda korraldada, et hiidmaasikad hästi kasvada saaksid ning arbuusid neid ära ei lämmataks. Aga on keegi, kellele Klaabu püüded harmooniat luua põrmugi ei meeldi. Pärast suurt lahingut, kus vapper Klaabu peaaegu elu kaotab, lahkutakse varemeis planeedilt hiiglasliku maasikaraketiga.

Tallinnfilm, 1981, 4’33”

Heiki Ernitsa režissööridebüüt on humoorikas lugu unistustest ja tegelikkusest.

Tallinnfilm, 1981, 2’12”

Mati Küti režissööridebüüt käsitleb groteskse satiiri võtmes eneseimetlust.

Tallinnfilm, 1981, 2’52”

Valter Uusbergi režissööridebüüt maalib närvilise ja nukra pildi linna tehiskeskkonnast. Kuulub kolmest filmist koosnevasse kassetti „1+1+1” koos filmidega „Kohtamine”, „Monument”.

Tallinnfilm, 1980, 8’25”

Peamiselt täiskasvanud vaatajale mõeldud film kõrvutab lapse ja täiskasvanu maailma.

Tallinnfilm, 1980

1980. aasta Moskva Olümpiamängude Tallinna purjeregatile pühendatud film, mis tutvustab purjespordi ajalugu ürgajast meie päevini.

Tallinnfilm, 1980, 13’41”

Joonisfilm täiskasvanuile, mille aluseks on eesti rahva muistendid Suurest Tõllust. Huvitavas vormis elustab film vägilase kuju, kelles kehastub rahva tööarmastus, tugevus ja elujõud.

Tallinnfilm, 1979, 9’15”

Klaabu ja tema sõber Nipi sõidavad grammofonlaevaga merel ja kohtavad Tigedat Kala, kes nad alla neelab. Tigeda Kala kõhus panevad sõbrad käima tsirkuse, mida kala ei talu ning lõpuks seetõttu hingetuks tardub. Hea tuju ja lõbusus võidavad kurjuse.

Tallinnfilm, 1979, 6’47”

Anton Hansen Tammsaare lühijutu järgi tehtud film poisist, kes väga armastab lilli ja liblikaid. Oma mõtlematuses liblikat taga ajades tallab ta puruks kõik tema teele jäävad lilled.